Sealt näeb tulevane Jüri või Mari peale nime ka oma esivanema välimust, riietust, soengut jne. Nagu elav ajalugu. Lasnade sugupuu oli püütud mahutada küll väiksemale paberi pinnale, kuid kui seda tihedat töölehte suurendada, oleks võinud see katta mitmeid ruutmeetreid seina. Tõstamaa kandist oli väljas üks vähestest kõugutabelitest. (poolringi kujuline sugupuu). Veel jäi meelde üks puu, mis oli nii mehine, et näha oli ainult meesliin. Pikima sugupuu ülestähendus oli vasakult paremale meetreid pikk. Suguvõsade ajalugu oli näitusel kajastatud erisuguste puude, tabelite ja piltide abil. Tulin näituselt ära tundega, et küll oleks vaja oma suguseltsistki inimest, kes sellisest tööst innustuks. See töö sobib inimesele, kes huvitub suguvõsa ajaloost, tahab tuhnida arhiivides või vanades kirikuraamatutes. Minu vanavanaisa Arnold Uba
* 10. ja 11. sajandil tegi aadliperekonna enese struktuur läbi suuri muutusi. Lõdvalt seotud hõimlaskond, kelle jaoks emapoolsed ja isapoolsed sugulussuhted võisid olla võrdelt tähtsad ning kes ei omanud püsivat genealoogilist või territoriaalset keskust, asendus väidetavalt range ja kindla sugupuuga, mille puhul pärusvara ja esisünniõigus omandasid hoopis suurema tähenduse. Varasema perioodi laiema ja amorfsema sugulaskonna asemel hakkas domineerima üks meesliin, millest jäeti võimaluse korral välja nooremad õed-vennad, nõod ja naised. * 13. sajandi aadlidünastiatel oli 10. sajandi dünastiatega võrreldes erijooni: nad olid paremini identifitseeritavad, koondunud meesliini ümber ja nad olid laiema sugulaskonna nõudluste osas palju tõrjuvamad. Neil oli perekonnanimed, mis saadud nende valduste või linnuste järgi ja muutsid nad läbi aegade äratuntavaks, eristasid visuaalselt nooremat ja vanemat haru ning andsid eelistuse meesliinile.
juhtimisel Karpaatide basseini ehk Kesk-Doonau madalikule. 1. jaanuaril aastal 1001 krooniti esimeseks kristlikuks kuningaks István I. 10. sajandi lõpuks tõusis Ungari Kesk-Euroopas esile, käitudes vallutajana nii idas kui lõunas. 1241. a toimus mongoli-tatari vallutusretk, mille käigus tapeti suur osa Ungari elanikkonnast. Aastaid 1291-1308 nimetavad ajaloolased interregnumiks, kuna kuningavõim sisuliselt puudus. 1301. aastal suri Árpádite dünastia meesliin välja, pärast seda valitses aastatel 1308-1382 Ungarit Anjou dünastia. Teise Anjou dünastia kuninga Lajos Suure valitsemisaeg on mainimist väärt eelkõige tema vallutusliku poliitika tõttu, territoriaalselt oli Ungari riik tol ajal suurim, tema randu uhtusid kolme mere - Balti, Aadria ja Musta mere veed. Kultuurielu areng ning esimese Ungari ülikooli rajamine (Pécs, 1372) annab samuti tunnistust sellest, et Lääne-Euroopa madalseisu ajal Ungari õilmitses. 15
annaabi.ee 
