R.Jakobson? 5.Iseloomusta esimeste heliloojate laulude temaatikat ja helikeelt: 6.Milline oli J.Kappeli osa eesti muusikaloos ? 7.Iseloomusta K.A.Hermanni heliloojana 8.Esimese üldlaulupeo tähtsus: A 1. Cimze seminar Valgas, kihelkonnakoolmeistrite õpetamine, üle 100 noormehe 2. Asutasid lauluseltse, levis uus ilmalik laul, kontsertid, muusikaüritused, 3. Laulukogumik ,,Sioni-Laulo-Kannel", ilmalike laulude kogumik ,,Eesti Laulik". Rahvuslike tekstidega laulud-lauluharrastuse aregn. Meeslauluseltsi Vanemiune asutamine Tartus 1865a. I Üldlaulupeo idee, korraldamine, ühendkooride juhatamine. 4. C.R.Jakobsoni laulikus ,,Wanemiune Kandle Healed" sisaldab mitu A.Kunileiu algupärast laulu, tema seatud rahvaviise. Tänu Jakobsonile säilinud algupärased eesti kooriloomingu näited Kunileiult 5. Temaatika isamaa, armastus, loodus, Helikeel mitmehäälsed, värvikad, rõhuasetused, keerukamad, polüfoonia, voolavad, muretus, rõõmsus 6
*Jannsen- ajaleht Perno Postimees, propageeris mitmehäälset koorilaulu, kogumik ,,Sioni- Laulo-Kannel" (rahvalikud laulud), asutas Vanemuise seltsi *Kreutzwald- ,,Kalevipoeg", tema muinasjutud, ,,Viru lauliku laulud" *Koidula- isamaaluuletused *Hurt- rahvaluulekogumise üritused, ,,Vana Kandle" väljaandmine *Jakobson- ,,Kolm isamaa kõnet" *Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded *Köler- kunstitegevus 5. I üldlaulupidu Jannseni eesmärk oli korraldada eesti laulupidu. Asutas 1865. meeslauluseltsi Vanemuine. 1867. kevad läkitati võimudele palve luba korraldada 1869. Juunis pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva puhul eesti laulupidu. Asjaajamine jäi venima ning luba saadeti alles 1869 veebr. Laulupeo repertuaarikogumik ,,Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud" ilmus 1869.mais. Peokavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Suurem osa pärines saksa heliloojatelt (eestikeelsed tekstid), kuid ettekandele tuli ka 2 soome laulu: Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja
kogumik 'Sioni-Laulo-Kannel'. See sisaldas lihtsaid rahvalikke laule, mille kohta Jannsen ise märkis, et neid võib laulda igal ajal ja igas kohas. Läbinisti ilmalikest lauludest koosnes tema teine kogumik 'Eesti Laulik' (saksa laulud, eesti sõnad). Siiski ei soovinud ta eestlasi saksastada, vaid püüdis saavutada, et ka eestlastel tekiksid sama võimekad koorid ja et rahvuslik ühtekuuluvustunne tõuseks. Jannseni igatsetud eesmärk oli korraldada eesti laulupidu. Jannsen asutas Tartus meeslauluseltsi Vanemuine 1865. aasta jaanipäeval. Carl Robert Jakobson (xtra info) Sündis Tartus. Pidas Kolm isamaa kõnet. Kõige saksaliku vastu astus otsustavalt välja Carl Robert Jakobson, kes soovis äratada puhast rahvuslikku vaimu ning õpetada rahvast hindama oma vaimuvara st rahvaloomingut. I laulupeo saksaliku kava pärast oli Jakobson kuri, ehkki teadis korraldajate raskusi kava koostamisel. Tema arvates sobisid eesti
laulma, iiht-teist tundma ia n6nda iihheks wennalikuks ja harritud rahwala kokko vandik Aleksander Saebelmann (heliloojanimega Kunileid), puhkpilliorkestreid sullama?" David Otto Wirkhaus. Kolmandal pleval oli kavas iilaikute kooride esinemine, Jannsenikui muusikaelu organisaatoriaktiivse tegvuseviljala sai meeslauluseltsi seejdrellaulsid 22 koort Vanemuise aias v6istu. Esimeselekohale tuli Tallinna Vanemuine asutamine Tartus 1865. aasta jaanipleval. Teatavastioli paar aastat Estonia seltsi meeskoor,teisele Kursi ja kolmandale koguni seitsekoori: Thrtu- varemTallinnasloodud esimeneeestilauluseltsRevalianing Vanemuiseseltsigaiihel Mzerja, Palamuse,Thrvastu, Maarja-Magdaleena, Peetri, J6hvi ja Koeru. pasuna- aastalsi.indisseal teinegi - Estonia selts
7)Pidulised (kooriliigid), dirigendid, heliloojad, kelle laulud kavas olid. ÕP. lk. 42-53. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli eestlaste kultuurielu hingeks, kes musikaalse inimesega oli varasemalt juhatanud ka koore Vändras ja Pärnus ning kaasa löönud Pärnu saksa lauluseltsis. Jannsen tegi kogumikud “Sioni-Laulo-Kannel” ning “Eesti Laulik”, mis said rahva seas väga populaarseks ning aitas kaasa eestlaste seas lauluharrastuse arengule. Jannsen rajas ka meeslauluseltsi Vanemuine (Tartus, 1865) ning paar aastat enne seda oli loodud juba esimene lauluselts Revalia. Laulupeo (1869a.) kavas oli 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu, millest suurem osa pärines saksa heliloojatelt (kuid eesti keeles). Ettekandele tuli ka F.Paciuse “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning K.Collani “Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa”. Eesti muusikat esindasid veel kaks eesti laulu - A.Kunileid “Mu isamaa on minu arm” ja “Sind surmani”
annaabi.ee 
