Fifth level 19001939 Üldiselt Sündis 7. märtsil 1900. aastal Tallinnas ja suri 21.märtsil 1939. aastal Tallinnas. Tuntud kui Eesti helilooja ja koorijuht. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa just koorilaulud ta on kirjutanud ligi 50 sega, nais ja meeskoorilaulu, millest mitmed on võetud ka üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva ning on pälvinud ka auhindu erinevatel koorilaulude võistlustel. 19261937 oli abielus Ida LooTalvariga. Koolid ja töökohad Evald Aav õppis eraviisiliselt klaverit Helmi ViitolMohrfeldti juhendamisel ja muusikateooriat Anton Kasemetsa juures. 1926. aastal lõpetas Tallinna Kõrgema Muusikakooli kompositsiooni erialal, Artur Kapi klassis.
oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle žanri poole pöörduma. ’’Vikerlasi’’ on lavastatud korduvalt ja selle üksiknumbreid esitatakse tihti kontserdilaval. Just selle pärast valisingi tema esindama EV aegset ’’tõsist’’ muusikat – ’’Vikerlased’’ on niivõrd tähtis etendus olles esimene ooper Eestis. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud - ta on kirjutanud ligi 50 sega-, nais- ja meeskoorilaulu, mitmeid on võetud üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva (nt. ’’Laulik’’, ’’Hommik’’, ’’Me oleme põhjamaa lapsed’’ jt). Aava laulud on pälvinud ka auhindu koorilaulude võistlustel. Ta on loonud ka sümfoonilist ja kammermuusikat ning tema helikeelele on omane meloodiarikkus. E. Aava laulik Evald Aav ’’Tõsine’’ muusika ENSV ajal Abi Zeider on 31.08.1920. Valgas sündinud ja 12.03.1999. aasatl Tallinnas
konservatooriumis õppinud M. Siimonson. Villem harjutas palju ning andis kontserte enda koolis, mängides erinevate heliloojate teoseid. (Tõnson 1967: 27-29) 8 Villem Kapi lemmikheliloojaks oli Bach, kelle vastu huvi pärines juba isakodust. Tasapisi hakkas ta tegelema ka komponeerimisega ning 1932. aastal saatis ta Viljandi Gümnaasiumi eneseharimise konkursile oma soololaulu ,,Mälestused ühendavad", meeskoorilaulu ,,Nüüdisaja aatelaul" ja klaveripala ,,Talveinspiratsioon". Tema kahte viimast tööd auhinnati ja kohalikku ajalehte ilmus arvustav märkus. Viljandi Gümnaasiumis loodud parimateks teosteks loetakse ,,Nüüdisaja aatelaul" meeskoorile ja ,,Lumehelbeke" segakoorile. (Tõnson 1967: 31) 1932. aastal Gümnaasiumi lõpetamine tõi kaasa Villem Kapile suure dilemma, kuhu minna edasi õppima. Kuigi Villemile soovitati enne komponeerima asumist õppida amet selgeks,
annaabi.ee 
