· kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; 12 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; · üksikute kaastöötajate domineerivus; · konfliktid grupis; · meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste. Praktika näitab, et alati ei piisa üksnes
· organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; · motivatsioon; · konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; · koordineerimiseelised; · ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: · ajakulu, kulud; · kompromisside oht, pikad diskussioonid; · kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; · vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; · üksikute kaastöötajate domineerivus; · konfliktid grupis; · meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. 12) Milline erinevus on juhil ja liidril? Eestvedamine on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste. Praktika näitab, et alati ei piisa üksnes ametiseisundist, et
organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; motivatsioon; konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; koordineerimiseelised; ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: ajakulu, kulud; kompromisside oht, pikad diskussioonid; kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; üksikute kaastöötajate domineerivus; konfliktid grupis; meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Inimene, kes oma tõelisi tundeid alla surub, tunneb vestluses pinget ja ebamugavust, on hajevil ja mures, tema vererõhk tõuseb vestluse käigus pidevalt. Häirivate tunnete allasurumisel on füsioloogiline tagajärg, emotsionaalset pingutust peegeldab kõrgenenud vererõhk. 2) Miks ei tohiks inimene reageerida solvangule vaikimisega?
organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; motivatsioon; konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; koordineerimiseelised; ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: ajakulu, kulud; kompromisside oht, pikad diskussioonid; kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; üksikute kaastöötajate domineerivus; konfliktid grupis; meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Kaks naist olid vabatahtlikud Stanfordi ülikooli eksperimendis, mis uuris emotsioonide allasurumise sotsiaalseid tagajärgi. Ühele naisele öeldi, et ta peab oma tõelisi tundeid varjama. Arusaadavalt tundis emotsionaalselt avatud naine, et ta ei leia oma vestluskaaslasega kontakti tõepoolest, tal oli tunne, et sellist inimest ta endale sõbraks ei tahaks.
annaabi.ee 
