Foogti määras ametisse ja kutsus ametist kuningas oma äranägemise järgi. Kuninga pealik oli sõjaväe juhataja ja riigimaade valitseja. Energiliselt arenes omavalitsuslike organite tegevus. Korraldati maapäevi, mille kõrval tegutses ka maanõukogu Kõrgemaiks kohtuinstantsiks oli ülemmaakohus, edasi võis kaevata maapealikule või kuningale. Tähtsamaid kriminaalõiguslikke asju arutasid maapäeva poolt valitud meeskohtunikud 15. Võimukorraldus Rootsi-aegses Eestis. Eestimaa oli säilitanud kindlate alimstumislepingutega oma õigused. Riigivõimu organ oli moodustatud kohalikest elanikest. Keskvõimu organitena Eestis tegutses kuninga esindajana asevalitseja ehk asehaldur, hiljem nim teda kuberneriks (ning tulid ka kindralkubernerid). Sõja korral olid tema kõrval väejuhatajad. Kuberneri juures olid nõuandjana kaks nn assistentnõunikku. Peale kuberneride
Maapäev, mis ajas aadlike asju, omas laialdast kompetentsi. Tegutses maanõukogu liikmeks maapäeva poolt valitud nõunikud. Tegeles administratiivsete küsimuste ja maapäva poolt tehtud otsuste täideviimisega. Asehalduri tegevus sõltuv maanõukogu heakskiidust. Mõisnikud maapäeva esindajad ning võtsid küsimusi otsustada iseseisvalt. Kohtukorraldus oli kohalike organite käes, kõrgemaks kohtuinstantsiks ülemkohus. Tähtsamaid krim. asju otsustas maapäeva poolsed Meeskohtunikud koos aadlikest kaasistujatega. Ajastu lõpupoole Adrakohtud, kelle ülesandeks oli ka kõrgemate kohtute otsuste täideviimine. Mõisakohtu kohtunikuks oli mõisnik koos talupoegadega esindajate ja rüütelkonna peamehega, kes oli administratiivse võimu esindaja. Luterliku kirikukorralduseni ei oldud jõutud, seepärast loodi Saare-Muhu superintendantkond eesotsas vaimuliku ja superintendandiga, oli piiskopi funktsiooni täitjaks, viseeris kohalikke kirikuid ja seisis nende huvide eest
Enamasti maanõunikud otsustasid ära kõik hääletamise järgi, kindral kuberneri üksik hääl ei otsustanud mitte midagi. Kõrgeim kohus. Liivimaa õuekohus. Baltikumi 18 sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides. Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle. Alamastme kohtuteks eestimaal meeskohtud ja liivimaal maakohtud, üks igas maakonnas. Need moodustasid kohaliku aadli hulgast valitud kohtunik koos kahe kaasistujaga. Meeskohtunikud nimetas ametisse Eestimaa ülemmaakohus, maakohtunikud valiti liivimaa rüütelkonna maapäevadel. Mees ja maakohtute kompetentsi kuulusid kõigi maal elavate talupoegade ja teiste mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Aadlike kriminaalasju ning maaomandi vaidlusi lahendati vaid ülemastme kohtutes. Mees ja maakohtutega samal tasemel olid linnade magistraadid, suurtemates linnades magistraatide kõrval veel mitmed alamkohtud.
annaabi.ee 
