asumiga. Kopli asumis elab ligi 7400 elanikku. Keskajal oli Kopli Tallinna suurim kinnistu, mis allus kahele raehärrale. Kopli maastik muutus tundmatuseni pärast Bekkeri ning Vene- Balti tehase ja tehaseasulate ehitamist 1912 -1916. aastal. Kohe pärast II maailmasõda eraldati Koplis ja linnaosas tervikuna suuri maa-alasid Nõukogude sõjaväeosadele ja sõjalistele ettevõtetele. Hetkel tegutseb Koplis mitu tööstusettevõtet (AS BLRT Grupp), sadamat (Bekkeri sadam, Meeruse sadam, Vene-Balti sadam) ja haridusasutust (Tallinna Kunstigümnaasium, Kopli Ametikool). Pelgulinna asum paikneb kesklinnast 3 km kaugusel läänes, piirneb lõunast Paldiski maanteega, idast Kopli kaubajaama ja Kalamaja asumiga, põhjast Pelguranna ja Sitsi asumiga ning läänest Merimetsa asumiga. Pelgulinnas elab ca 14 600 elanikku. Tänapäeva Pelgulinn on mitmesuguse kooslusega elurajoon, mille moodustavad peamiselt 1920. aastate algul ning 1930. aastail ehitatud puitmajad
Kalasadam (Tallinn) , Kallaste sadam , Kaunispe sadam, Kelnase sadam ,Kihnu sadam , Koguva sadam, Kuivastu sadam , Kunda sadam, Kuressaare sadam , Kurkse sadam , Kõiguste sadam, Kõrgessaare sadam, Kärdla sadam , Kärsa sadam, Käsmu sadam , Laaksaare sadam, Lahesuu sadam ,Lalli sadam ,Lehtma sadam , Lennusadam , Leppneeme sadam , Lindi sadam ,Lohusalu sadam , Loksa sadam , Lõunaranna sadam, Mahu sadam , Manilaiu sadam , Meeruse sadam , Miiduranna sadam , Miinisadam , Munalaiu sadam , Mustvee sadam, Muuga sadam, Mõntu sadam, Mölgi sadam, Naissaare sadam, Narva sadam, Narva-Jõesuu sadam, Nasva sadam , Nõva sadam , Orissaare sadam , Orjaku sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam , Paljassaare sadam , Patareisadam, Peetri sadam (Noblessneri sadam), Piirivalvesadam, Pirita sadam , Prangli sadam (Kelnase sadam), Puise sadam ,Purtse sadam ,Pärnu sadam, Ristna
Samuti on neil väiksem eritakistus, mis peaks avaldama positiivset mõju laeva kütusekulule. Lisaks püüavad tursakvooti omavad ettevõtted ICEC alarajoonides 22- 24 Eestile eraldatud tursakvoot vahetada pisut lähemal asuva alarajoonide 25-32 tursakvoodi vastu. 3.3. Sadamad Eesti Läänemere traalpüügi laevad lossisid 2012. aastal Eestis kala 17-sse lossimiskohta. Koguseliselt toodi kõige rohkem kala toodi maale Dirhamis, Veeres, Miidurannas, Westmeri , Virtsus, Meeruse, Lehtma ja Mõntu sadamas, kokku üle 37 tuhande tonni. See moodustab koguseliselt 86 % kogu traalpüügi lossimistest. Lisaks Eesti lipu all sõitvatele laevadele lossivad meie sadamates ka teiste liikmesriikide alused. 2012. aastal lossiti nende kalalaevade poolt üle 9,2 tuhande tonni kala, mis moodustab Eesti sadamates lossitud traalpüügist 17,8%. 2010. aastal oli vastav näitaja 10,4%. Kuivõrd Eesti traalpüügisektoril on olemas väljakujunenud
Narva-Jõesuu 4.16 3.99 0.38 4.5 FPO Lohusuu 4.3 4.13 0 0 0 SDN Tallinn 27.1 24.82 79 220 0 PTB Tallinn 27.1 24.8 77 165 0 PTM Dirhami 27.12 24.8 77 220 0 PTM Tallinn 27.15 24.82 76 165 0 PTM Räpina 4.3 4.13 0.58 22.06 0 FPO Tallinn 71.43 65.76 1403 2808 1180 PTB Turbuneeme 12.98 12.46 11.67 54.5 0 PTM Meeruse 12.6 12.1 10.6 66 0 PTM Kallaste 8.7 8.35 3.05 18.38 0 OFG Karepa 4.63 4.44 0.67 0 0 FPO Karepa 6.55 6.29 1.19 11.03 0 OFG Karepa 5.36 5.15 0.75 11.03 0 OFG Karepa 5.4 5.18 0.71 7.36 0 OFG Vergi 5.62 5.4 0.84 4.41 0 OFG Eisma 7.32 7.03 1.63 15 0 FPO Kunda 4.67 4.48 0.62 2.94 0 OFG
annaabi.ee 
