Etendus: Ooper "Carmen" Teater Vanemuine Käisin Vanemuise teatrisvaatamas Georges Bizet ooperit Carmen. Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega Minu hinnang: 4/5 Etenduse toimumise aeg: 04.03.2018
Kultuuriürituse arvustus Käisin vaatamas etendust ,,Musta pori näkku". Etendus on Mihkel Raua samanimelise raamatu põhine. See on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses. Esietendus oli 10. novembril 2012 Vanemuise suures majas. ,,Musta pori näkku" lavaelu ja keelekasutus oli tavaelust pisut kangem ning usun, et päris külmaks ei jätnud etendus kedagi. Lavastus ning tekstid on teinud Andres Noormets, kunstnik on Maarja Meeru, videokujunduse autor on Taavi Varm, valguskunstnik on Margus Vaigur ning muusikalise kujunduse on teinud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Osades on Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ning Marianne Kütt. Nagu ka eespool mainitud, siis etendus põhineb Mihkel Raua raamatul ,,Musta pori näkku". Raamatu autor on sündinud 18. jaanuaril aastal 1969 Tallinnas. Ta on eesti laulja,
teatriks ning teisel pool lava oli Alexandre elutuba, mis oli sisustatud mõne tooliga. Kõige meeldejäävamaks eriefektiks oli kindlasti Riho Kütsar kuulsust kogunud kunstniku rollis, kus temast tehti intervjuu, mida filmiti laval ja näidati läbi projektori suurele ekraanile, samal ajal vaatas Alexandre renditud pere seda televiisorist ning kommenteeris pildilt näidatut. Kunstnikuna töötas Maarja Meeru. Kostüümid tundusid tänapäevased ning jätsid jõuka mulje. Ott Sepa mootorrattakiiver oli kaasaegne, kuid kui oleks tahetud rõhutada, et ,,Härra Amilcar" on kirjandusena vanem, siis oleks antud talle ka vanem kiiver. Valgustusega said väga hästi hakkama Siim Allas ja Andres Sarv. Kõige paremini jäi meelde algus, sest rõhutati salapäralikkust ning meenutas detektiivifilmi. Pärast iga lõiku, kui toimus olustiku
annaabi.ee 
