Kui keegi lõikab nööri läbi, siis käärid läbivad mõlemit. See tähendab seda, et kui ühele avaldatakse mõju, siis see kindlsti puudutab ka teist. Kui inimesed on kaua koos elanud, siis nende käitumine ja mõttelaad muutuvad samasuguseks. Nad on kui mõistuse kaks erinevat poolt, aju kaks erinevat poolkera, mis moodustavad terviku. Üks ei saa ilma teiseta hakkama ja vastupidi. Kui üks inimene kaob, siis teise inimese südamesse jääb auk, mida ei saa muuga täita ja see auk jääb meenutustena kestma kui haigutav kuristik. Armastavad hinged on seotud. Välised mõjud avaldavad armastavatele hingedele sarnast mõju ja ühe inimese kadumine põhjustab teise hääbumist ja seetõttu nad jagavadki ühist saatust.
Hispaanias kaudu -,,Hüvasti relvad"-noor ameeriklane I ms-s, haavatuna deserteerub. -vaatepunktie kiire vahetamine -,,Kellele lüüakse hingekella"-Hispaania kodusõda, partisanisalga võitlus -1.peatükk-> Ramsay'de laste käekäik ja areng (peamiselt meenutustena) lõpeb kaotusega. -2.peatükk-> Möödunud on 10 aastat, puhkenud on I ms, lastest 2 on Jutustusi: kalapüügist, jahipidamisest, härjavõitlusest, võiduajamisest, surnud sõjast.. ,,Vanamees ja meri" NOBELI PREEMIA! -2
Osad luuletused on lausa pühendatud kommunistidele näiteks on luuletuse lipukandja eesõnaks kirjutatud ,,Joh.Tammele kommunistile ja Hispaania kodusõja võitlejale. Pärnus. 1940".Selle tõttu arvan ma ,et Kersti Merilaas oli kommunist. Ka olid luuletuste tegelaseks inimesed kes elasid tavalist elu ja nagu ootasid mingit vaheldust.Tihti olid tegelasteks lapsed või noored.Osad luuletused olid kirjutatud nagu nostalgiliste meenutustena autori enda lapsepõlvest. Luuletajale meeldis väga kirjutada pikki luuletusi mis vahepeal tunduvad lausa jutukestena. Näiteks on luuletus ,,Lapsepõlv" on kirjutatud kuueteistkümnele leheküljele. Nii pikka luuletust pole mina veel lugenud.Ka ei kirjutanud Kersti Merilaas riimluuletusi. Minu loetud luulekogus polnud ühtegi. Mind kõnetas kõige rohkem luuletus ,,Kiigel".See on lõbusam ja uljam luuletus kui paljud teised luuletused selles luulekogus. See jutustab meile
tegelase meenutused möödunud ajast. Lugu algab ühe noorpaari üsna tavalise hommikuga nende kodus, ent juba novelli esimeses lauses edastab jutustaja lugejale, et sellel päeval leiavad aset negatiivsed ja tavatud sündmused. ,,Kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul ---". Esialgne pisikeste äpardustega päeva algus hakkab üsna kiiresti arenema Kivirähkile omaste rõvedate lugudega, mida selles novellis jutustab meenutustena edasi loo kolmas tegelane, kellele esimesed kaks külla lähevad. Lugeja huvi ja pinge on saavutatud ja kestavad sealtmaalt loo lõpuni. Teoses esineb anakrooniaid: prolepsis, ehk ettevaade leiab aset juba loo alguses, nagu eespool toodud tsitaadist välja lugeda saab on jutustaja ette öelnud, millise alatooniga sündmused aset leidma hakkavad. Loo tegelaste puhul esineb analepsis ehk tagasivaated: kaks tegelast meenutavad möödunud sündmusi oma elust
palju ruumi tagasivaates elule Eestis enne sõda. Inimesed püüavad toimunus selgusele jõuda, otsivad Eesti vabaduse kaotsimineku ja enda põgenemise põhjusi (brosüürist lk 30 31). Kirjaniku luigelauluks jäänud kolmeosaline "Kas mäletad, mu arm?" koosneb kahest novellikogust ja nende vahele paigutatud romaanist, olles nii taas erandliku kompositsiooniga. Kolmel raamatul on ühine raam: torm hoiab metsatööl olevaid eesti pagulasi onnis, tekkinud aeg täidetakse meenutustena esitatud lugudega. Triloogia esimene ja kolmas raamat on üles ehitatud novellikogudena, teine köide on romaaniline tervik pagulaslaagris jutustatud elulugu "Proua Ene Leevi pihtimus". Ülesehitusliku sarnasuse tõttu on Gailiti viimast teost nimetatud ka Eesti "Dekameroniks". August Gailit suri Rootsis 5. novembril 1960. aastal ja maeti Örebro Põhjakalmistule. 2
annaabi.ee 
