Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. Paljud vajalikud töö...
a-l tehno’st. Ühised joonei leiab nii ambient’i kui ka acid house’ga. Kõrvadele pehmem ja rahulikuma tempo ja rütmiga kui acid house. Breakbeat Breakbeat on samuti elektrooniline tantsumuusika, mis on saanud mõjutusi reggae stiilist. Energiline, rõõmsameelne ja vähem hüpnootiline. Triphop Triphop sai alguse ühekskümnendate alguse Inglismaal, põhiliseks keskuseks kujunes Bristol. Põhineb aeglastel hiphop rütmidel ja tumedatel v. vanu filme meenutavatel meloodiatel. Rütmid on “rasvased” ja sügavad. Dub Dub sai alguse juba kuuekümnendatel Jamaikal, kui sinna jõudsid esimesed lintmagnetofonid. Dub meenutab pisut reggaet, teda iseloomustavad eriti sügavad ja hüpnotiseerivad bassid ja lõpmatuseni kaikuvad kajad. Kõige tähtsamaks instrumendiks on muidugi kajamasin. Acid Jazz Acid Jazz on muusikastiil mida mõnede kriittikute arvates olemas ei ole ja pole ka kunagi olnud. Ilmselt nii siiski ei ole
http://www.geo.ut.ee/~raivo/img/Muinas.JPG Sõjaline tase, linnused: · Ründerelvad olid: odad (viskeodad, torkeodad), mõõgad, sõjakirved (tapper), sõjanuiad (kärp), vibusid ja nooli kasutati vähem · Kaitserelvad olid: kilbid, rõngassärgid, kiivrid? · Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. · Merel tegutsesid saarlased viikingilaevu meenutavatel kiiretel alustel. · Linnusetüübid olid: mägilinnus (n Otepää) ja neemiklinnus (n Rõuge, Lõhavere), rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena. Need olid kõige enam levinud linnusetüübid ja neid kohtab kogu Eesti mandril välja arvatud Lääne-Eestis. Kalevipoja sängi tüüpi linnus (n Alatskivi, Sinialliku, Vooru) rajati tavaliselt voortele. Eemalt vaadatuna meenutavad nad kõrgete otstega voodit, kust tuleneb ka rahvapärane nimetus. Ringvall-
koguni mitme väravaga pikem väravakäik. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Samuti olid olulised sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusid ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastusse kuulusid kilbid ja kiivrid, mõned rikkamad kandis ka raudtraadist rõngassärke. Põhiline väeüksus oli malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Teati lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma viikinglaevu meenutavatel kiiretel alustel. Kuni muistse vabadusvõitluseni võimaldas sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Muistne vabadusvõitlus Muistne vabadusvõitlus algas 1208 aastal ja kestis kuni 1227 aastani. 1208. Aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. a) Vallutuse põhjuseks oli ristiusu levitamine Eesti aladel, mida tahtsid eestlastele peale suruda saksa ristisõdijad, taanlased ja rootslased.
Eestis ja Saaremaal. Eestlaste relvastusel olid tähtsal kohal odad. Kasutati nii viske- kui torkeodasid. Küllaltki paljud omasid ka mõõku, sõjanuiasid ja -kirveid. Varustusse kuulus tavaliselt kilp, jõukamad võisid lubada ka rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnas moodustatud malev. See koosnes nii jalameestest kui ka ratsasalgast. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma kiiretel viikingilaeva meenutavatel alustel. RELIGIOON Muinasusund Usuti, et kõik inimesed ja muud elusolendid omavad väge, seda võis leiduda ka teatud paikades või objektides, ka sõnades. Sõnade abil sai ravida, loitsida, needa. Inimesi, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid teadmamehi nimetati nõidadeks või tarkadeks. Väge polnud kõikjal ühepalju, kujunesid välja kindlad pühad paigad kivid, allikad, hiiepuud. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge juustes ja küüntes.
annaabi.ee 
