20 kenasti sobitatud mustade toonklaasidega. On kasutatud katteliistuta klaasfassaadisüsteemi, mille eripäraks on visuaalse raamijaotuse puudumine väljastpoolt vaadatuna. Hoone kõrval seistes tekitab see mulje, et sein läheb katkematult üle taevaks sümboliseerides kõrgustesse pürgimise võimalust. Kahetiivalise põhiplaaniga hoonel jääb peasissekäik visuaalselt T- tähe kujutist meenutavasse ida külge, mis on ehitatud kaarjana. Põhja- ja lõunafassaadile on klaasi sisse projekteeritud efektsed horisontaalsed jooned, mis iseloomustavad Türi kokkusuubuvaid teid. Tagaküljel tasub tähelepanu pöörata nö riputatud akendele, mis eenduvad seinast. Nendega on püütud leida ebatraditsiooniline lahendus aknalengi üleminekuks seinale ilma klassikalise põse või servalauata. Lisaks annab see siledale seinale juurde detailsust ning varjudemängu
TÄHNIELUND · Tähnielundi sensorirakud paiknevad esiku e vestiibuli ovaalkotikesese mõikas (utriculus) ja ümarkotikeses (sacculus) tähnidel(maculae). Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Sensori rakkude sellise paigutuse tõttu on võimalik reageerida nii vertikaal-kui horisontaal suunalisel joonkiirendusele. · Mõigus ja ümarkotikeses asuvad sensorirakud, mille karvakesed ulatuvad rakke katvasse, sültjat massi meenutavasse membraani. See sisaldab polüsahhariide ja kaltsiidikristalle(otokooniaid), mida seetõttu nimetatakse otoliit-e statoliitmembraaniks. POOLRINGKANALI ELUND · Poolringkanalites on kuplade ampullid, milledes on sensorirakkude kogumikud. Sensoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellepärast nimetatakse kaneid karvarakkudeks. Karvakeste arv on 60...80. Tunderakkude karvakesed on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse, kristalle mittesisaldavasse massi- moodustub kuppel
o esikus paikneva mõigu suunas. Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad esiku ehk vestiibuli mõigus ja ümarkotikeses, seetõttu nimetatakse seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümerkotike vertikaaltasandis. Sensorirakkude sellise paigutuse tõttu on võimalik reageerida nii vertikaal- kui horisontaalsuunalisel sirgjoonelisel liikumisel tekkivale kiirendusele. Mõigus ja ümarkotikeses asuvad sensorirakud, mille karvakesed ulatuvad rakke katvasse, sültjat massi meenutavasse membraani. See sisaldab polüsahhariide ja kaltsiidikristalle, mida seetõttu nimetatakse otoliit- ehk statoliitmembraaniks. Otoliitmembraani tihedus on ümbritseva vedeliku omast umbes 2,2 korda suurem. Raskusjõu muutumisel, sirjoonelisel kiirendusel paikneb otoliitmembraan sensorirakkude karvakeste suhtes ümber ning annab andmeid keha- ja peaasendi muutuste kohta. Seega on tasakaalumeele selle osa adekvaatseks ärritajaks raskusjõud.
annaabi.ee 
