hea. Kõige rohkem meeldis mulle kontserdil lauludest eesti keelne laul, siis laulsid enamus kaasa , lauljate enda aktsenti oli ka naljakas kuulata aga tublid ,et võtsid vaevaks ültse eestikeeles laul õppida. Kuulasin ka youtubest videot sellest samas laulust mis naad meile esitasid eesti keeles , videos oli soome keeles ja ega palju sõnad ei erinenudki. Veel mis mulle selle kontserdi juures meeldis olid trummid , naad nimetasin neid muidugi oma nimega aga meenutasin trummi ja käes olid kaks trummi pulka. Naad võtsid publiku seast ka kaks noort , ühe noormehe ja ühe neiu ja siis Arnold näitas neile kuidas trummi mängida ja nemad tegid järgi. Kontserdi aeg ise oli lühike umbes 40 min , sellega nad palju laule ja tantse ei jõudnud esitada kuna nad tegelesid ka publikuga, mis oli väga tore. Varasemad kontserdid pole nii huvitavad ja naljakad olnud , ise jäin väga rahule ja ülejäänud publik sammuti
millesse puuriti auk ja sellesse topiti käepide. Kunda kultuuri esindajaid oli meie territooriumil umbes 2000. Keeleteadlased on välja selgitanud, et nende sõnavarasse kuulusid sellised sõnad nagu meri, mägi, haug, eile, must ja sugu. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Algas keraamika kasutusele võtuga. Esimesed savinõud olid veel valmistatud jämedast savist, mille sisse segati kivipuru, teokarpe või isegi taimi. Kujult meenutasin need nõud suuri teravneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati masse auk või ümbritseti põhi kividega. Kammkeraamika kultuur Umbes 3300 aasta piku e.Kr. Jõudsid meie territooriumile hõimud, kes kaunistasid oma savinõusid kammi kujulise mustriga. Nad kasutasid kivist ja luust viimistletud tööriistu, mille viimistlemine oli kõvasti edasi arenenud. Nende matmis kombed nägid ette surnu matmist asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla
Nt Daliga kohtumine ja armumine. Paari lausega on kohe ära öeldud, et nad kohtusid ja juba Dali armastas Galat ja juba oli järgmine sündmus toimumas. Tegelikult tuleb tunnistada, et mulle sobib selline kiire tempo rohkem kui väga uimane ja aeglane. Mul on hästi hea meel, et ma olin enne selle raamatu lugemist Figuerases Dali sünnipaika külastanud. Tänu sellele oli palju huvitavam lugeda. Mul oli tohutu äratundmisrõõm ning alati peale raamatu käest panemist jäin mõttesse ning meenutasin oma suvist reisi. Dali kunstnikuna on kindlasti väga intrigeeriv ning kütkestav, kuid mind ei valda mingid erilised tunded või äratundmisrõõm tema maalides. Arvan, et need on lihtsalt lahedad ja jäävad silma. Ma ei salli ka sellist äärmist egoism, seepärast ei ole Dali mu kõige lemmikum, kuid ma usun, et tema teosed võivad haarata igaühte. Muuseumi külastamine oli kindlasti reisi üks kõrghetki. See Figuerase väikelinnamelu oli nii uskumatult armas. Öö
Väga hea. Kus sa olid? IKE Huvitab see sind? KIOKO Muidugi mind huvitab. IKE Ma sõitsin rongiga nii kaugele ära, kui raha viis ja hakkasin tänava peal elava kujuna leiba teenima. Üks vana üksik mees ostis mu ära, ta oli rikas. Ostis mulle korteri ja maksis kuupalka. Mina pidin iga päev kuuest hommikul keskpäevani tal elutoas seisma, seljas tema hukkunud elukaaslase rõivad. KIOKO Naise riided? IKE Mehe. Ma meenutasin talle tema noorpõlvearmastust, kes hukkus kuidagi, ammu. Tihti ta vaatas mind ja hakkas nutma. Enamus päevadest ta jõi. Ma käisin ta kodus seismas, kuni mu mõistus hakkas lahti hargnema ja silmadele tekkis klaas. See vana mees muutus nende kahe aastaga nii palju vanemaks ja mitte ükski teine asjaolu ei muutunud. Ta lihtsalt ootas surma. 13 KIOKO Kas sa loodad mind uuesti armastama hakata? IKE Ei. KIOKO
Möödus umbes kümme minutit. Polnud kuulda midagi peale minu südame löökide. 577 Ma palvetasin taeva poole, et see mees tuleks. Lõpuks kuulsin nii tuttavat ukse avanemise ja sulgumise häält. Vaatamata paksule vaibale kuuisin, kumas põrand kriuksus sammude all. Ja vaatamata pimedusele nägin varju lähenevat oma voodile.» «Rutem, rutem!» hüüdis Felton, «kas te ei näe, et iga teie sõna põletab mind nagu sulatina!» «Siis,» jätkas mileedi, «võtsin kokku kogu oma jõu, meenutasin, et kättemaksu või õigemini kohtumõistmise tund on tulnud. Tundsin ennast teise Juuditina. Võtsin ennast kokku, käes nuga. Ja kui ta oli jõudnud minuni ning sirutas oma ohvri otsimiseks käed, lõin valu- ja meeieheitehüüdega noa talle rinda. Neetud! Ta on kõike arvestanud: tema rind oli kaetud soomussärgiga ja noaots murdus. «Ah nii!» hüüdis ta, haaras mu käe ja kiskus ära relva, mis mind nii halvasti oli teeninud. «Te kipute mu elu kallale, kaunis puritaan
annaabi.ee 
