järeldub, et paljudel juhtudel on materjal küll mälus olemas, kuid ta pole parajasti kättesaadav. Tuleb leida test, mis muudaks info kättesaadavaks. Äraarvamistestil on ka teatav osa juhuslikul äraarvamisel. Täpsemad tumenused saab, kui palutakse inimesel öelda, kui täpselt ta mäletab sõna esinemist. Ajendatud meenutamine. Eelnevatest testidest võib saada erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil: 1. tavaline vaba meenutamine; 2. ajendatud meenutamine, kus antakse ette kategooria (,,Meenutage kõik esinenud loomanimed") ning kus tulemus on parem kui vabal meenutamisel. Ajendatud meenutamise testi võib teha ka nii, et palutakse ära õppida sõnad koos teiste sõnadega, mis peaks siis aitama meenutada esialgset sõna. Seda abistavat sõna nimetatakse taastamistunnuseks ehk meenutamise ajendiks.
Meenutamise edukus ei näita alati seda, kui palju materjali on mälus säilunud. Meeldetuletamise edukus sõltub sellest, kuidas testi teha. Kaks tuntumat moodust on meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest (järjestikune või vaba meenutamine). Tulving kasutas veel ajendatud meenutamist. Võib saada eelnevatest erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil: kas tavalise vaba meenutamisena või ajendatud meenutamisena. Viimasel juhul antakse meenutamiseks ette kategooria nimetus (nt meenutage kõik esinenud loomanimed). Selgus, et niisugusel juhul oli tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel. Sellist testi võib teha ka nii, et palutakse algusest peale ära õppida sõnad koos teise sõnaga, mis peaks aitama meenutada esialgset sõna (abistav sõna = taastamistunnus e meenutamise ajend)
selles ju 100% kindel olla ja vahel vastab päris huupi. Täpsemaid tulemusi saab sellises katses nii, et inimesel palutakse öelda, kui kindlalt ta mäletab sõna esinemist.) Lisaks ülal nimetatud mälutestidele kasutas Tulving veel üht testimisprotseduuri, mille ta nimetas ajendatud meenutamiseks. Nimelt võib saada eelnevatest erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil: kas tavalise vaba meenutamisena või ajendatud meenutamisena. Viimasel juhul antakse meenutamiseks ette kategooria nimetus (nt ,,Meenutage kõik esinenud loomanimed"). Selgus, et niisugusel juhul oli tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel. Sellist testi võib teha ka niimoodi, et palutakse algusest peale ära õppida sõnad koos teise sõnaga, mis peaks siis aitama meenutada esialgset sõna. Seda abistavat sõna nimetatakse taastamistunnuseks (ehk
annaabi.ee 
