Meelespidamine koosneb salvestamisest, säilitamisest ja ammutamisest. Salvestamist soodustavateks aspektideks on korduse mõju, materjali organiseeritus ning interferentsi nähtus. Informatsiooni alalhoidmise ehk säilitamise ehk asjade mäletamise juures on oluline roll tajumisel. Seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab nimetatakse kodeerimiseks. Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine sõltub suuresti salvestatud informatsioonist ja meenutamisinformatsioonist. Õppides gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaks siis õpetajana töötades pean tulevikus kokku puutuma vanuseastmelt just teismelistega. Teismeliste mälu areng on sootuks teine kui lastel ning täiskasvanutel, kuna murdeeas muutub laste suhtumine õppimisprotsessi. Sel perioodil ei ole koolitund nende jaoks ainult teadmiste kogumiseks vaid ka suhtlemiseks. Ainult siis võib nooruk kaaslased unustada, kui õpetaja seletab midagi väga huvitavat või korraldab tunnis midagi meisterliku
Kodeerimist saab juhtida instruktsiooni ja suunava ülesande abil ning kodeerimine viitab selle, mis saadab taju ja mis annab tajuvatele infole kuju ning mida on võimalik säilitada. Teisisõnu, see on see, mis muutub tajutud asja mälujäljeks, assotsiooniks, sisemisek representatsiooniks või engrammoks (Tulving: 2002, lk. 69-70). 3. Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine. Ammutamine suuresti sõltub salvestatud informatsioonist ja meenutamisinformatsioonist (see on see, mida inimene peab teadma selleks, et tuua teadvusesse või kasutada teadmisi, mida ta oli omandanud kunagi varem). Üldine ettekujutus, mida seostatakse ammutamisega on kadunud asja otsimine. See otsimine tavaliselt algab mingist ajendist: tajust, mõttest või küsimusest (Tulving: 2002, lk.79-82). 2.2 Teistmeliste mälu areng Keda me nimetame teistmelisteks? Need on noored inimesed, kes läbivad suguluse küpse perioodi ehk puberteedi
Õpitu ülekanne võib toimuda mitmes eri vormis. Üheks olulisemaks on õppimise õppimine. Üheski õppetunnis ei õpita ainult faktilisi teadmisi, vaid ka protseduurilisi teadmisi ehk seda, kuidas on kõige efektiivsem mingit faktilist teadmist omandada. Oskuste ja protseduuriliste teadmiste omandamine kulgeb tormiliselt paari esimese eluaasta jooksul, kuid vanus ei ole takistuseks selle õppimisel, kuidas midagi paremini teha. Kasutamine sõltub veel suurel määral meenutamisinformatsioonist. Meenutamisinformatsioon on informatsioon , mida inimene peab teadma, selleks et tuua teadvusesse või kasutada teadmisi, mida ta oli omandanud kunagi varem. See informatsioon kujuneb küsimustest, vihjetest ja muudest ajenditest, mis ajendavad salvestatud informatsiooni meeldetulemist. Mis kindlustab sujuva ja valutu mälust ammutamise? Nagu paljude teiste tähtsate küsimuste puhul, pole sellele ühte üldiselt omaksvõetud vastust.
annaabi.ee 
