Meenutamise edukus ei näita alati seda, kui palju materjali on mälus säilunud. Meeldetuletamise edukus sõltub sellest, kuidas testi teha. Kaks tuntumat moodust on meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest (järjestikune või vaba meenutamine). Tulving kasutas veel ajendatud meenutamist. Võib saada eelnevatest erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil: kas tavalise vaba meenutamisena või ajendatud meenutamisena. Viimasel juhul antakse meenutamiseks ette kategooria nimetus (nt meenutage kõik esinenud loomanimed). Selgus, et niisugusel juhul oli tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel. Sellist testi võib teha ka nii, et palutakse algusest peale ära õppida sõnad koos teise sõnaga, mis peaks aitama meenutada esialgset sõna (abistav sõna = taastamistunnus e meenutamise ajend). Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu meelde ei tule, siis
selles ju 100% kindel olla ja vahel vastab päris huupi. Täpsemaid tulemusi saab sellises katses nii, et inimesel palutakse öelda, kui kindlalt ta mäletab sõna esinemist.) Lisaks ülal nimetatud mälutestidele kasutas Tulving veel üht testimisprotseduuri, mille ta nimetas ajendatud meenutamiseks. Nimelt võib saada eelnevatest erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil: kas tavalise vaba meenutamisena või ajendatud meenutamisena. Viimasel juhul antakse meenutamiseks ette kategooria nimetus (nt ,,Meenutage kõik esinenud loomanimed"). Selgus, et niisugusel juhul oli tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel. Sellist testi võib teha ka niimoodi, et palutakse algusest peale ära õppida sõnad koos teise sõnaga, mis peaks siis aitama meenutada esialgset sõna. Seda abistavat sõna nimetatakse taastamistunnuseks (ehk meenutamise ajendiks)
et kõige kiiremini ununeb kuulmise teel vastuvõetud info, veidi kauem püsib nähtud info ja kõige kestvam on tulemus nägemise ja kuulmise koosmõjul. Seepärast tuleks müügisõnumi edastamisel kasutades lisaks rääkimisele ka näitlikke materjale (pildid, joonised, graafikud) ja kas toote või mudeli demonstreerimist. Meeldetuletamine (reprodutseerimine) seisneb mälus talletatud info hilisemas taastamises. Meeldetuletamine võib toimuda kas äratundmise või meenutamisena. Äratundmine on meeldetuletamise lihtsaim variant, mis väljendub sarnasuste tuvas- tamises. Äratundmist on kasulik arvestada reklaamisõnumite koostamisel, valides edastatavasse sõnumisse mitmeid kauba juures äratuntavaid tunnuseid (pakend, marginimi, väliskuju jms.). Meenutamine võib toimuda iseeneslikult või tahtlikult. Võrreldes äratundmisega on mõlemad suuremat pingutust nõudvad protsessid. Meenutamise hõlbustamiseks on
annaabi.ee 
