Medeia viib kättemaksuplaani täide: ta saadab printsessile mürgiga immutatud uhke rüü ja kaelakee, tütart päästa püüdes hukkub ka kuningas Kreon. Et veelgi Iasoni karistada, tapab Medeia pärast raskeid hingeheitlusi oma pojad kirg, viha, solvumine on suuremad kui armastus poegade vastu. Medeia lendab koos poegade laipadega minema vanaisa Heliose saadetud tiivuliste lohede veetaval vankril, jättes maha meeltheitva Iasoni. Tõlgendus: Siselahkhelide kujutamine, arutlused perekonnast, abielust, kirgedest. Traditsiooniliselt oleks Medeia püüdnud mehe armastust tagasi võita, kuid Euripidese kangelanna pole rahul, et naiselt nõutakse perekonnas hoopis rohkem (ka truudust) kui mehelt. Iasoni on Euripides kujutanud igapäevasena, üldsegi mitte tõelise kangelasena, vaid pigem negatiivsetes värvides. "PHAIDRA"
Kuningas käsib ,,nõiataril" Medeial linnast lahkuda. Medeia viib kättemaksuplaani täide: ta saadab printsessile mürgiga immutatud uhke rüü ja kaelakee, tütart päästa püüdes hukkub ka kuningas. Et veelgi Iasoni karistada, tapab Medeia pärast raskeid hingeheitlusi oma pojad kirg, viha, solvumine on suuremad kui armastus poegade vastu. Medeia lendab koos poegade laipadega minema vanaisa Heliose saadetud tiivuliste lohede veetaval vankril, jättes maha meeltheitva Iasoni. ,,Medeia" uudsus: o siselahkhelide kujutamine, arutlused perekonnast, abielust, kirgedest. o Traditsiooniliselt oleks Medeia püüdnud mehe armastust tagasi võita, kuid Euripidese kangelanna pole rahul, et naiselt nõutakse perekonnas hoopis rohkem (ka truudust) kui mehelt. Tänapäeval pakutaks Medeiale ilmselt psühhiaatrilist abi. o Iasoni on Euripides kujutanud igapäevasena, üldsegi mitte tõelise kangelasena,
Kui oleks juhuslikult tegemist ühega, selle vastu ei oleks mul 80 midagi. Aga kahe päevaga seitse, ma kordan, seda on juba luga palju.» «Kõrgus, Teie Majesteet näeb, kuidas nad ülikurba-dena ja kahetsedes on tulnud vabandust paluma » «Ulikurbadena ja kahetsedes! Hm!» sõnas kuningas «Ma ei usalda küünevõrdki nende silmakirjalikku ilmet eriti gaskoonlase nägu. Tulge siia, härra!» 81 D'Artagnan, kes mõistis, et need sõnad olid määratud temale, astus meeltheitva ilmega lähemale. «Kuulge! Miks te ütlesite mulle, et see oli noormees? See on ju laps, härra de Treville, tõeline laps! Siis tema andiski Jussacile selle hirmsa hoobi?» «Ja kaks suurepärast mõõgahoopi Bernajoux'le.» «Kas tõesti?» «Kõnelemata sellest, et kui ta poleks mind Bicarat' käest päästnud, ei langeks mulle kindlasti osaks au praegusel hetkel Teie Majesteedile alandlikult lugupidamist avaldada,» ütles Athos.