Ühe argumendi selle kasuks, et taju ei ole usaldatav, esitas David Hume. Selle kohaselt meil ei ole võimalik välismaailma kohta midagi teada, sest selleks me peaksime teadma, et meie meelteandmete ja välismaailma (mida meie meelteandmed peavad esitama) vahel on seos. Ent meil ei ole kokkupuudet millegi muuga kui oma meelteandmetega; meil pole võimalik välismaailma asjade kohta midagi teada, kui me eelnevalt ei tea oma meelteandmeid. Sellisel juhul pole meil aga mingit võimalust tõestada, et meie meelteandmed ja välismaailm on omavahel seotud.Nii et me ei saa kuidagi tõestada, et meie meelteandmed esitavad välismaailma. Ja see tähendabki, et me ei saa tõestada, et meie taju on usaldatav. Kausaalsuse kriitika: Kogemus sünnib teatud hetkel, tähelepanek teatud asjade seisust on seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis just sellele vastavad muljed
Siit ei tule järeldada, nagu peaks Descartes meelte andmeid alati ekslikeks ja meeleliselt tajutavat maailma illusoorseks. Seda pole põhjust teha, sest inimesed on suutelised meelteandmete ekslikkust ju korrigeerima ja hallutsinatsiooni siiski reaalsetest kaemustest eristama. Kuid seda alles tagantjärele, hilisemas kontrollis ja korrigeerivas analüüsis. See jätab aga iga aktuaalse tajumuse puhul lahti võimaluse, et too võib osutuda meelepetteks. Pealegi, kui me korrigeerime oma meelteandmeid, siis toetume me taas mõnedele teistele meelteandemetele. Kuid kui korrigeeritav meeleline mulje võis olla ekslik, siis ei saa olla põhimõtteliselt (loogiliselt) võimatu, et ka korrigeeriv taju võib olla ekslik. Kui me ka seda soovime kontrollida, siis jällegi mõne uue meeletaju abil jne. arutluskäik viib lõpmatusse. Seega on põhimõtteliselt loogiliselt võimalik meelte andmetes kahelda ja inimteadmise absoluutse kindluse garanteerimiseks ei ole meeled piisavalt kindlaks allikaks
hüpoteesi. Siiski, rõõmu väljendamine on neist universaalseim ja kõige ühesemalt mõistetav; teiste näoilmete konkreetsemad väljendused ja tõlgendused varieeruvad siiski teatud määral kultuuriti. Optilised illusioonid on sageli heaks näiteks sellest, kuidas aju püüab mõtestada informatsiooni, mida nägemistaju organid talle edastavad. Opt. Illusioonid tõestavad, et see, pertseptsiooni e tajuprotsess ei ole vahetu andmete saamine meid ümbritsevast keskkonnast, vaid need meelteandmeid töödeldakse ajus aktiivselt, teisisõnu, tõlgendatakse. Seetõttu eristatakse aistingulist taju (,,vahetud andmed" meie nägemis- , kuulmis- vm meeleorganites) ja pertseptiivset taju (,,vahetute andmete" tõlgendamise protsessi ajus). andreas Comment: kontinuaslus ja diskreetsus, diskreetsetest osadest moodustub kontinuaalsete levinud metafooride kaudu kohe esmane tervik. Foto. Mingid metafoorsed sümbolid, mis annavad esmase tõlgenduse. 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 12
annaabi.ee 
