kõige tõhusam tulemus saadav. See oli eluaegse õppimise tee. Tunda ilma, kuidas ilm ja loodus muutub, tunda kõike, mis looduses juhtub, millal on õige aeg heina niita. Millal on õige aeg puid maha võtta ja lõhkuda. Seal on veel palju meil õppida. Küllap regilaul aitab sellel teel kaasa. Vanad regilaulud on imepärased õpetajad, aga ka Loodus ja värskes õhus olemine, nagu regilaulgi ütleb: Õhk sind õrnalt õpetagu Taevas tarka meelta andku See teadmine on meie ümber kõik olemas, tuleb lihtsalt õue minna ja kõik see õpetus on käes. Muidugi on hea kui on lisaks mõni tark inimene, kes käekõrvale võtab ja aitab järje peale saada. Aga põhiõpetaja on ikka õhk, meri, puud loodus. Jõudsa ja jõurikka olemise juurde tagasijõudmise võtmeks on looduses viibimine, allikatele, puudele, kividele, mägedele ja veekogudele laulmine, pillimängimine, tantsimine. Nõnda on aastatuhandeid tehtud, hoides alal
Küll mina/ teaksin/, mis mina/ teeksin (122122) - vv - v - v v - v Küllap mina/ teaksin/, mida mina/ teeksin (222222) - v v v - v - v v v - v Silpide arvu värsis suurendab vahel lisasõnade või lisasilpide vaheleasetamine: Mina aga/ meelta/ mõtte/lema (2224) - v vv - v - v - v 4 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 Võib olla nii esimeses kui ka kolmandas värsijalas üks pika vokaali või diftongiga sõna, siis tuleb värssi vaid 7 silpi. Käe/varred/ vahte/rased (1 24) -v - v - v - v
Ehkki tõlgendustega tuleb olla ettevaatlik, tundub, et neist kumab läbi sama sugude ebavõrdsust, mis teada mujalt Euroopast. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. ,,Tooma laulus" tahab mees naisest lahti saada ja käsib minna mäelta mahla tooma, kuhu on ise kase alla haua kaevanud ja okstega katnud. Naine saab teda ootavast saatusest teada ja käib vanemailt küsimas, mis ta tegema peaks. Mõlemad vastavad Mine, mine, miniake, / mine mehe meelta mööda, /käi kaasa käsku mööda! Rahvalaulus ,,Mehetapja Mai" tapab naine oma mehe. Laulu sisuks on Maie põgenemine, kus ta palub abi kaselt, haavalt, kuuselt, lepalt, kaevult ja merelt. Keegi pole nõus teda aitama, ja nii Mai läks angerjaks mereje. Lauludes väljendub ka poja kui väärtusliku tööjõu eelistamine tütrele. Tarvastu rahva laulus ,,Tütar vette" läheb ema vastsündinud tütart uputama, sest esa käsk viia
annaabi.ee 
