Nikolai Karotamm oli võimul Eesti talurahva massiküüditamise aegu, ent pärast neid traagilisi sündmusi hakati teda nimetama kodanlik-natsionalistliku rämpsu juhiks, Lenini mõnitajaks, kulakute soosijaks, antimarksistide kaitsjaks, Stalini petjaks, kapitalismi restaureerijaks jne. Temast rääkimise ja kirjutamise keeld kehtis ligi 40 aastat. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EKP VIII pleenium(istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme ja teisi eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, võõras poliitikas jne. EKP uueks juhiks sai Johannes Käbin. MISSUGUNE OLI NIKOLAI KAROTAMM INIMESENA? Ilmselt oli ta täpne ja korraarmastaja, mees kes pidas kinni antud sõnast. Sammuti oli ta töörügaja, kes võis tundide, päevade, nädalate, kuude, vahel ka aastate kaupa järjest teha seda mille omale eesmärgiks võtnud. Seejuures oli ta äärmiselt aus
kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine EK(b)P juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem. Käbin oskas laveerida, ta elas üle
kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine EK(b)P juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem. Käbin oskas laveerida, ta elas üle