Kõige rohkem levinud Šotimaal. Hirve arvukus ja küttimine Arvukus on pidevalt tõusnud. 4 Tänaseks on jõudnud üle 3000 isendi. Saaremaal (1613 isendit) leidub neid kõige rohkem, järgmisena Hiiumaal (611), siis Lõuna- Eestis ja Lääne- Virus. Toitumine Vähenõudlik toidu suhtes. Hirve huvitavad puhmarinde taimed. Põllumeestele on probleemiks see, et hirved söövad meelsalt silo- ja heinapalle. On leitud isegi vetikaid söövaid hirvi. Sigimine ja jooksuaeg Jooksuaeg on septembris nagu põdralgi. Sigimise ajal teevad kõige võimsamat häält looduses. Isahirved koguvad endale 5-7 emasloomast koosneva haaremi. Kuu aega isasloomad ei toitu, ainult võitlevad ning kaotavad oma kehakaalust veerandi või isegi rohkem. Kandeaeg on 9 kuud. Järglasi on enamasti 1. Suremus Jahimehed, liiklusõnnetused
16saj keskpaigaks 250-300 000 inimest, linnades 15-18 000. Mitte-eestlaste osakaal 10%. Mõjutavad ikaldused ja sõjad, aga ka ränded ja maj. olud. Põllumajanduslik maa oli keskajal ammendamatu. Üksjalad – kolonisatsioonitalupojad? Näljahädad: 1315 (üle-euroopaline ikaldus) Katk 1351, pärast seda tuleb regulaarselt katk. Sõjad on ületähtsustatud. Migratsioon Sisseränne Saksast, Rootsist, Venest pidev. Lisaks ka väljaränne. Liivimaa linnad olid kuumad kohad ja sinna tuldi meelsalt. Talupoegade tasemel rändeid ei teata. Valdav osa rahvast on talupojad maal. Sellest lugeda “Eesti talurahva ajalugu 1” Sakslaste osakaal väike, aga domineeriv. Ordu – Mõõgavendadel ca 120 rüütlit. Saules oli 120 rüütlit, 1200 sõjasulast, 400 vasalli sulasega ja maleva. Saksa ordu Liivi harus oli 1268. a. üle 180 rüütli. Hiljem 400-500. 16.saj oluliselt langes. Teada 13-16.saj 770 rüütlit. Neist 48% Vestfaalist, 30% Reinimaalt, 2% Liivimaalt ja 1 Preisimaalt.
meeldetuletamisest, üheski raamatulises väljaandes uuestitrükkimisest. Uurides tagasivaatavale pilgule on jutukese kompositsioonilises saamatuses huvitav seletada just eri sugemete algsegu. Vähese faabula sihiks on ja nagu ei oleks mitte ainult näidata Kilgivere kantniku joomapahesse langemist, ta perekondliku õnne lagu ja kraavi kukkumise surma. Õpetlik tendents sumbub kantniku, ta kodukondsete ja kõrtsiseltsilistegi vallalises karakteristikas, faabula juhtimine peatub meelsalt vaeserahva olustikuliste pisiasjade vahelekriipsutamises, kilke ja prussakaid unustamata. Ei puudu aga algajal ka haleduseni kaasaliigutatud meeleolude tsipakesi. Seda ebatasast tähendusliikumist väljendavad lamedavõitu kirjakeele harjumused kõrvuti värskelt rahvalikkude kõnekäändudega (näit. ,,tõmba parem pool toopi va kõrihöövelt"). Huvitavamad kõigest sellest on jutukeses laialepillatud alatoonid. Need aimavad nagu ette hilisemaid ehttammsaarelikke juhtmotiive:
annaabi.ee 
