pühad vabadus ja armastus, mida pidi iga hinna eest kaitsma. Romantikute suurim avastus oligi keskaeg, eriti selle ajastu eeposed. Romantismis algas ka teadlik rahvaluule kogumine ning säilitamine. Romantism taasavastas ja mõtestas ümber suure renessansikirjaniku William Shakespear'i loomingu. Proosas viljeldi eepika zanri romaani, mis oma tänapäevast kuju hakkas omandama 15. sajandi teisest poolest. 18. sajandil tegi romaan läbi kiire ja hoogsa arengu ning sai paljude romantikute meeliszanriks. Tähelepandavale kohale tõusis ka jutustus vanimaid proosazanre, mille juured ulatuvad suulisse rahvapärimusse. Jutustuses on sündmused ja tegevus rahulik, sujuvas järgnevuses ning vabas vormis. Romantikuid avastasid muu hulgas ka võõraste maade eksootilisus.
Purustatud linn, 1944,TKM). Loomelaadi uuenemine avaldus figuuri üha tugevnevas stiliseerimises (Öine habaneera, 1944, EKM) ja irreaalse meeleolu süvenemises (Meenutused, 1946,TKM). Suutis säilitada isikupära ka ajal, kui nõukogude kunstipoliitika surus kunstnikele peale realistlikku käsitlusviisi ja kindla temaatika. Ajastut ja portreteeritavaid iseloomustab ilmekalt maal Kunstiteoste arutelu ENSV Kunstnike Liidus (1947, EKM). 1950. aastail sai meeliszanriks portree (Professor H. Riikoja, 1952,; A. Rebase perekond, 1955, TMK; autoportreed, 1956, EKM ja TKM),rohkeist lapsepiltidest on tuntuim Noor viiuldaja (1956, EKM). Reisimuljete põhjal valmis elamuslikke, värskeid loodusvaateid: Maastik eesliga (1947, erakogu, Tartu), Kemi kärestik (1955 - 1956, Tretjakovi galerii, Moskva). Maasiku- ja linnapiltides elavnes pintslikäsitsus ning suurenesid värvi varjundirikkus ja valguse osa: Ninase rand (1956, EKM), Vaade Toomemäelt (1958, EKM),
Koidula, J. Pärn, L. Suburg, M. süda" , kõdu, lapsepõlv, mälestused tsükkel ,,Ema Põdder, E. Aspe, E. Vilde, Juhan Liiv. 1880. mälestus", ,,Doktor M. Veske mälestuseks" . Keele, aastatel suurenes oluliselt algupärase stiili ja vormi poolest kerkivad paljud tema lüürili- jutukirjanduse osa ilukirjanduse üldpildis, sed luuletused oma ajast esile. J. Tamme kusjuures eelneva arenguetapiga võrreldes laienes meeliszanriks oli rahvaluulele tuginev lugulaul. Ta ainevaldkond ning kesksema köha omandas on kirjutanud rahvaluulelisi ballaade ,,Ussihari", asjalikum elukujutus. Kirjandusse tuli uus, näidanud mõisnike julmust ja ahnust reaalsust arvestavam ja kunstinõudlikum ,,Orjakivi", ,,Röövli häätegu" ning sadismi ,,Sõida põlvkond. Jakob Pärn Rahvusliku liikumise aja põrgu!" J
toonase luule siuslise ja kunstilise uuenemise keerukus ja vastuolud, kirjutajate küündimatus valitsevast voolust üle saada. Sajandivahetusel kuulus oma mahukate lüroeepiliste teostega, arenda välja allegoorilise lugulaulu. Liivi jutustused on kunstiliselt kesised, kultuurilooliselt oluline aga "Elu ja mälestusi" (1936), olulist kohta omab ka näitekirjanikuna. Jakob Tamm (1861-1907) - kaalukas lüroeepik, värsiloomingu paremiku moodustavad valmid ja lugulaulud, meeliszanriks rahvaluulele tuginev lugulaul, õnnestunult värsistanud ka eesti muinasjutte ja muistendeid. Karl Eduard Sööt (1862-1950) - tuli kirjandusse realistliku põhihoiakuga, tõi 19. sajandi lõpul luulesse uudsema isamaatunnetuse, taotles nõudlikumaid ja aktiivsemaid teevalikuid arenguks. Eesti lastekirjanduse arenguloos suur meister, kes 20. sajandi alul koos Ennoga rajas täiesti uued, kunstinõudlikud alused lasteluulele.
annaabi.ee 
