toonud moodi senisest kergemad lõhnad. Parukad. Nii mehed kui naised puuderdasid oma soenguid ohtrasti.Daamid katsid nisujahuga oma pärisjuukseid,mehed aga suuri valgeid parukaid. Parukamoodi jätkas 18.saj. Ramisellies' parukas,mis kujutas vorstikesekujulist juukserulli kummagi kõrva kohal,ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu,hobusejõhvi ning taimkiude.Õukonna meelissoenguks oli tohutu kõrge parukas,millesse oli sobitatud liblikaid,aedvilju puuoksi ja linde. Kuna soengud oli nii kõrged,pidid naised tõllas sõites põlvili maas olema.Lisaks siginesid soengutesse täid ning naised kasutasid pea sügamiseks kratsimispulki.Kõik see oli põhjuseks,miks need ebarlikud soengud läksid peagi moest. Soengud. Kleidid. Kasutatud kirjandus. "Rõivas ja mood.Arengulugu" Bronwyn Cosgrave Hamlyn 2000 "Mood läbi aegade" Pilvi Blankin-Salmin,Aleksander
siidpaelaga üles. Õuedaamid võtsid soengu otsekohe omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke sama moodi üles siduma. Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 18.sajandil hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid. Parukamood 18.sajandil kujutas vorstikesekujulist juukserulli kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni.Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. Õukonna meelissoenguks oli tohutu kõrge parukas, millesse oli sobitatud liblikaid, linde, puuoksakesi ja aedvilju. Jalanõud: 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma nii naised kui mehed. Sajandi algul olid meeste ja naiste jalatsid üsna sarnased, kuid pikapeale hakkasid tekkima erinevused. Naiste jalanõud jäid lihtsaks, meeste omade välimus muutus aga üha ülepakutumaks. Saabastest oli saanud mehelikkuse sümbol ning
sajandist laiapõhjaliste parukatena. Parukamoodi jätkas 18.sajandil Ramilles` parukas, mis kujutas vorstikesekujulist juukserulli kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Ühteaegu moeloojatega said tuntuks ka soengumeistrid, kelle tegevus ametlikult seadustati. Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. Õukonna meelissoenguks oli tohutu kõrge parukas, millesse oli sobitatud liblikaid, linde, kupiidosid, puuoksakesi ja aedvilju. 46 Soengute ülemäärane kõrgus segas tõllaga sõitmist ja sundis naisi istumise asemel põrandal põlvitama. Lisaks siginesid soengutesse täid ning naised kasutasid pea sügamiseks kratsimispulki. Kõik see oli põhjuseks, miks peagi ebardlikud soengud läksid peagi most välja.
sajandist laiapõhjaliste parukatena. Parukamoodi jätkas 18.sajandil Ramilles` parukas, mis kujutas vorstikesekujulist juukserulli kummagi kõrva kohal, ülejäänud juuksed kammiti kuklasse ja seoti musta paelaga kinni. Ühteaegu moeloojatega said tuntuks ka soengumeistrid, kelle tegevus ametlikult seadustati. Parukate tegemiseks pruugiti inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. Õukonna meelissoenguks oli tohutu kõrge parukas, millesse oli sobitatud liblikaid, linde, kupiidosid, puuoksakesi ja aedvilju. 46 Soengute ülemäärane kõrgus segas tõllaga sõitmist ja sundis naisi istumise asemel põrandal põlvitama. Lisaks siginesid soengutesse täid ning naised kasutasid pea sügamiseks kratsimispulki. Kõik see oli põhjuseks, miks peagi ebardlikud soengud läksid peagi most välja.