Enn Kippel ,,Meelis" Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal 13.sajandil ristisõdade ajal. Teose peategelane on Meelis. Meelis on julge, tark, sihikindel ja oma kodumaad armastav Eesti poiss, kelle seiklused lõppesid suures lahingus kaitsedes Tarbatu linnust. Juba väiksena kiideti Meelise tarkust ja usinust. Ristisõdijad viisid Meelise kloostrisse, et talle ristiusku õpetada. Ühel päeval kui oli võimalus põgenes Meelis koos teiste poistega. Ta põgenes saarlaste laevale. Mereõnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsi röövima, siis põgenes Meelis laevalt ja päästis mereröövlite käest Rootsi maavürsti tütre Astridi. Meelis jäi Rootsi mitmeks aastaks. Rootsimaal juhtus Meelisega palju asju ning lõpuks pääses ta kaubalaaevadega tagasi Eestimaale. Oma kodumaaal sai Meelis sõjas taanlaste vastu vigastada. Meelis elas külma pakasega metsas ja kuulis jahimeestelt...
kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Sinna ta jäi mitmeks aastaks. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Elas pakasega metsas ja kuulis seal, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja,
kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Sinna ta jäi mitmeks aastaks. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Elas pakasega metsas ja kuulis seal, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja,
Lugu Meelisest Elas kord keskajal üks noormees nimega Meelis. Ta elas Kesk-Eestis ja ta oli ühe kurja mõisaomaniku ori, kelle nimi oli Friedrich. Friedrich käitus meelisega väga halvasti, ta kiusas, näljutas ja ka vahest lõi Meelist. Ühel päeval otsustas Meelis põgeneda tema juurest ja minna linna, et saada vabaks. Ta pakkis endaga kaasa kahe päeva toidu ja hakkas liikuma Tallinna poole. Esimesel päeval ta jõudis kõndida 20km, õhtuks oli ta surm väsinud. Ta hakkas juba uinuma kui ta kuulis muusikat, see meeldis talle ja ta tahtis teada kus see tuleb. Tal oli uni kohe läinud ja ta liikus muusika poole. 500m kauguselt ta leidiski rändmuusikud kes lihtsalt mängisid aja viiteks. Neid oli seal 4: Pauno, Mauno, Riina ja Edgar. Meelis läks nende juurde ja hakkas kohe küsima nii pillide, muusikute ja nende lugude kohta. Meelis sai teada, et ka nemad on Tallinna poole teel. Ta otsustas ka nendega ühineda. Aga ta t...
kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mereröövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Sinna ta jäi mitmeks aastaks. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Elas pakasega metsas ja kuulis seal, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja, et emagi on surnud
Kuidas Meelisest vabadusvõitleja sai Meelis oli Sakala vanema Lemibitu poeg .Meelis tahtis oma isa möödi väga olla,ja seda ta ka oli.Sakalas oli elu rahulik ,kuigi Sakala rahvas oli paganate rahvas.Igas peres oli palju veiseid ja lambaid ,ning hobused juuksid koplites ringi. Aga ükskürd aga ronis Meelis kaselatva ,et vaadata milline maailm kaugelt on. Aga siis nägi ta hobuse koonusid ja rautatud mehi . Ta ehmatas natuke ära ja rääkis ruttu Ivole ,Ivo sai kohe aru et need on rüütlid nad jooksid Sakalasse tagasi . Seal hakkas kõva lahing peale.Lapsed ja naised pandi peitu ,aga Meelis tahtis kaasa minna ülesse ,kuigi ema ei lubanud . Ivo pidi valvama Meelist ,aga just ta nägi et üks rüütel saab kohe ülesse ja läks teda alla ajama ,kuid sel ajal võeti Meelis kaasa.Meelis viidi telki ja Lembitu sai pahaseks.Kuna nüüd pidid nad ka ju ristiusu vastu võtma. Nüüd andis Lembitu alla ,kuigi ta on väga kangekaelne ,nagu tema poeg Me...
junkrus kasvab viha oma lapsepõlvesõbra vastu. Oodo üritab Jaanuse pere elu võimalikult raskeks teha. Emmi üritab kahte meest lepitada, Jaanus ei kannagi Oodo peale viha, kuid viimane ei suuda andestada. Oodo ja Jaanus sattuvad muistses vabadusvõitluses vastasrinnetel võideldes taas kokku ja Jaanus tapab ta, kui eestlaste külma südamega vaenlase. Ta tahab hukata samal põhjusel ka Emmi kallima, kuid armastusest tütarlapse vastu jätab selle tegemata. Erinevalt Meelisest masendab teda 20 lõputu ja kasutuna näiv võitlus saksa vallutajatega. Ta hukkub Jüriöö ülestõusu ajal ühes lahingus rüütlitega võideldes. ·Enn Kippeli "Meelis" jutustab Lembitu pojast Meelisest, kelle sakslased isalt ära Võtavad ja kloostris kristlaseks tahavad kasvatada. Kord õnnestub tal põgeneda. Meelis satub Kuramaa mereröövlite kätte vangi, kes tema eest Lembitult raha mõtlevad küsida