kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel. Erinevalt teistest sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpilastelt tasu. Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr). Oli Sokratese õpilane. Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast (isa poolsest harust pärit ka Solon). Rajab Ateena lähedale filosoofiakooli Akadeemia. Platoni juures tähtsad meeline ja ideede maailm. Meeline maailm see, mida näeme ja katsume, muutub pidevalt, tekib ja hävib. Ideede maailm see ei muutu, sest ideed on muutumatud. Temalt pärineb ka õpetus ideaalsest riigist (sarnaneb totalitarismile ja Sparta riigikorrale). Erinevalt Sokratesest kirjutab palju. Oma teostes esitab nii enda kui ka Sokratese tõekspidamisi nii, et vahel on Plantoni mõtteid Sokratese omadest raske eristada. Aristoteles (384-322 eKr). Oli Platoni õpilane
maitse, lõhn jne.Mõjutus meeleorganeile võib olla lähtunud väliskeskkonnast (valgus, heli jne) kuid võib olla pärit ka organismi sisekeskkonnast. Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Evolutsiooniliselt on aisting tekkinud ärritatavusest ning on arenenud koos NS-i kujunemisega. Aistingul on enamasti oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust.Nt roheline ja teatud kindel roosa toon rahustavad, punane ergutab. Meeline ja abstraktne tunnetus Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud , kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev.Erinevus seisneb: · Tunnetuse sisus-inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu; tajus sisalduvad juba kategooriad , mis on seotud keelemõistetega; · Füsioloogilises mehhanismis inimesel toimib otstarbeka signaalina ka sõna; sõnade analüüsiks on olemas ajukoore vastavad keskused;
maitse, lõhn jne.Mõjutus meeleorganeile võib olla lähtunud väliskeskkonnast (valgus, heli jne) kuid võib olla pärit ka organismi sisekeskkonnast. Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Evolutsiooniliselt on aisting tekkinud ärritatavusest ning on arenenud koos NS-i kujunemisega. Aistingul on enamasti oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust.Nt roheline ja teatud kindel roosa toon rahustavad, punane ergutab. Meeline ja abstraktne tunnetus Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud , kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev.Erinevus seisneb: Tunnetuse sisus-inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu; tajus sisalduvad juba kategooriad , mis on seotud keelemõistetega; Füsioloogilises mehhanismis – inimesel toimib otstarbeka signaalina ka sõna; sõnade analüüsiks on olemas ajukoore vastavad keskused;
annaabi.ee 
