Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"meelidis" - 3 õppematerjali

Eesti keele struktuur-Homonüümid
5
docx

Eesti keele struktuur/ Homonüümid

ehe Riputasin ehted kaela. Minu mantel on täitsa ehtsast/ehedast nahast. (hange ja hangu) hang Tee oli hange tuisanud. Tõstsin sigadele hanguga heina. (innu ja inna) ind Ta kukkus eksamilt läbi kuna õppis innuta. Meie kiisul oli innaaeg. koor (koore ja koori) Eelistan värskeid koorega kartuleid. Koorijuht jäi haigeks. (laka ja laki) lakk Vanaisale meelidis lakal magada. Õhtuks lakin küüned punaseks. (maksa ja maksu) maks See otsus ajas mul kopsu üle maksa. Ma maksin oma tulumaksu ära. (mure ja mureda) mure Ema ei pea poja pärast enam muretsema. Muredaks hautatud veiseliha. napi ja napa) napp Jäin napilt lennukist maha. Seade kinnitub iminapaga esiklaasile. (nuku ja nuki) nukk Vend ehitas mulle nukumaja. Sõrmenukid hakkasid eile valutama. (reie ja reisi)

Eesti keel → Eesti keel
39 allalaadimist
Mats Traat --Tants aurukatla ümber
6
doc

Mats Traat - "Tants aurukatla ümber"

Koolis kutsuti teda Taavetiks. Ta oskas pilli mängida, oli selle ande isalt pärinud. Käis poisikesest peale seltsimaja puhkpilliorkestris klarnetit puhumas ja vabariigi aastapäevadel võis teda näha hümnimängijate hulgas. Nad ei kakelnud Jaanusega kunagi, hoidsid alati kõiges ühte.Tal läks õppimine paremini ja ta aitas aeg-ajalt ka Jaanust. Mobiliseeriti. Eedi- Aiaste talu sulane, es on tugev terve poiss.Veri vohab ta noores jõulises kehas nagu Palu veski pais. Eedile meelidis Maali. Arvo Saaremägi-kolhoosi esimees, tugev maapoiss. Tal on harjumus käija pea maas, mistõttu temast jääb mulje, nagu oleks tal alatasa tuju nullis.Ta pole harjunud töö ajal ringi logelema, see piinab teda, tal on piinlik juhtida asja, millest keegi midagi ei tea ja millest paljud õiget nahka ei loodagi. Parema meelega teeks ta ise tööd ja vaataks pealt kuidas see õige kolhoosijuhtimine käib. Ta on oma asjaajamises küllaltki kohmetu ja pikatoimeline, vahel

Kirjandus → Kirjandus
315 allalaadimist
Müüt ja mütoloogia eksam
14
doc

Müüt ja mütoloogia eksam

Indra ­ veedade peajumal, äikese ja sõjakuse jumal. Hindu jumalate kuningas, Dyause ja Prithivi poeg, kes valitses ilma ja andis vihma. Talle alluvad paljud teised jumalused. Hilisemas hinduismis minetab Indra oma tähtsuse peajumalana ning ühena neljast maailmakaitsjast allub ta Brahmale. Indra relvadeks on kõu ja välk. Tal oli palju rivaale ja vaenlasi: põuajumal Vritra, Asuraste, Varuna. Hilisemates legendides on teda näidatud tihti joobnud olekus ­ nimelt meelidis Indrale väga soma ­ ja armatsemine, mõlemad viisid teda pahandusteni. Varuna ­ tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal, taeva ja universumi vaimne valitseja. Ta on "Rigveedas" kõige enam esile kerkiv kangelane. Varasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist: ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada, nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat.

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun