lõikepunkt. Koolihariduse sisuks saab eriti see, kuidas on kogetud kooli: suhteid, võimu, hierarhiaid, rituaale, kohustust, enese positsiooni jne. Kultuuri hälviklaps ,,Kasvatuse osaks on tänapäevani olla kultuuri väike hall abiline ehk kultuuri tuhkatriinu, kelle osaks on teenida parnassi väärtuste ülevedaja ametis ühelt põlvkonnalt teisele." ,,Pedagoogika ei ole teadus. Liiga palju on siin oletuslikku, meelevaldsust, mittemõõdetavat. Objekt libiseb välja ja muudab pidevalt oma nägu." Autor kordab veel samas peatükis mõtet, et pedagoogika ei ole teadus. Kasvatusteaduste eksistents igal pool ja mittekuskil samaaegselt ei ole tema nõrkus, vaid pigem tugevus. AJA VAIM JA LAPSEPÕLV Kodu vastuseis ja vastukaja Perekond ei tooda endale toitu jm eluksvajalikku, vaid ainult tarbib seda. Primaarkogemused on asendatud sekundaarkogemustega.
Esmakordselt tunnustas valitsus tööliste õigust moodustada ametiühinguid ja õigust pidada mittepoliitilisi streike ja ka õigust valida oma esindajaid Duumasse, seda kõike küll suurte piirangutega, mis suurenesid veelgi Stolõpini valitsuse ajal. 4 Pärast 1905. aastat oli küll vasakpoolsete endi hulgas lõhe, aga neil oli sisuliselt üks ja sama eesmärk muuta Venemaa tugevaks ja kaasaegseks riigiks. Nad soovisid et seadused hakkaksid asendama tsaari, bürokraatide ja politsei meelevaldsust, soovisid, et kõigil impeeriumi kodanikel oleks elementaarsed õigused, nt kõne-, usu- ja kogunemisvabadus, tahtsid demokraatlikku parlamenti ja tugevat kohalikku omavalitsust. Veel soovisid nad sotsiaalreforme et kindlustada sotsiaalset stabiilsust ning õiglust, taheti laiendada hariduse kättesaadavust, sooviti ka mõõdukat maareformi et maad talupoegadele kättesaadavamaks muuta ning sooviti ka töörahvast kaitsvat seadusandlust. Nagu ka tsaar, nägid liberaalid end
2) Usuvabaduse kehtestamine ja usuline sallivus. 3) Haridus- ja kultuurielu arendamine (nt koolikohustuse kehtestamine) 4) Haldusreformid: bürokraatlik ühtlusriik Oluline oli valgustuse valikuline rakendamine: ei soovitud kõigutada seisusliku ühiskonna struktuuri: talupoegi ei vabastatud. Välispoliitikat valgustus ei mõjutanud. II: Põhiseaduslik monarhia. Tekkis, kuna tunnetati, et absolutism alati piirab kodanikuvabadusi (meelevaldsust pole võimalik elimineerida). Eeskujuks oli Suur Britannia. Arendajaks oli Prantslane Montesquieu (1689-1755). Montesquieu oli jõukas jurist, kes kohandab loodusteadusliku mõtlemisviisi riigifilosoofiale. Esimeseks tema oluliseks teoseks on ,,Pärsia kirjad" (1721), mis irooniliselt kritiseerib Prantsusmaa absolutismi. Peamiseks teoseks on ,,Seaduste vaimust" (1748), mis räägib, et riigi meelevaldsuse välistab Inglise-
annaabi.ee 
