Kolme võimu kõrval nimetab § 14 veel kohalikku omavalitsust. Sel klauslil ei ole iseseisvat regulatiivset tähendust, vaid ainult näitlik iseloom, sest kohaliku omavalitsuse kohustus tagada põhiõigusi tuleneb juba sellest, et seda peab tegema kogu riigivõim. Riigikohus kasutab selles kontekstis terminit "avalik võim". Põhiõiguste järgimise kohustus on pandud riigivõimule, nimetades selle kolme funktsiooni. Põhiseadusega konstitueeritud riigil ei ole üheski valdkonnas õigust meelevaldsusele ning seetõttu peab kogu avalik võim alati järgima põhiseadust ning eelkõige põhiõigusi. Põhiõigu- sed kohustavad riiki kõigis selle korraldus- ja tegutsemisvormides. Põhiõiguste adressaadid on nii juriidilisest isikust riik kui ka iga riigist alamal seisev avalik-õiguslik juriidiline isik, nt mis tahes vald, Tartu Ulikool, Kaitseliit jne. Avalik võim ei saa põhiõigustega seotusest vabaneda ei eraõiguslike tegutsemisvormide korral ega ka avaliku võimu volitusi eraisikule
eneseteostusele (§ 19 lg 1), samuti võib konkurendi subventsioneerimine olla kaudne ettevõtlusvabaduse (§ 31) riive. Kuigi kaudsed riived on pigem eraõiguskäibele tüüpiline olukord, esineb neid kõikjal, kus põhiõiguste adressaat kedagi soodustab, jättes konkurendi soodustusest ilma. Põhiõiguste adressaadi poolsed soodustused tuleb siduda põhiõigustega seetõttu, et tal ei tohi olla üheski valdkonnas õigust meelevaldsusele. Kuid põhiõigustega seotust tuleb erinevalt seotusest vahetu riiveolukorra puhul täiendavalt põhjendada, sest primaarne on sellisel juhul põhiõiguste adressaadi poolne sooritus. Ka riive tuvastamisel kehtib laiendava tõlgendamise nõue: kahtluse korral tuleb alati lähtuda sellest, et riiklik abinõu riivab vastava põhiõiguse kaitseala. Kaitseala riivet tuleb eristada põhiõiguse rikkumisest. Kaitseala riive vallandab riigi tegutsemise õigustamise vajaduse
Peame välja arvama põhiseaduse kandmisest avalikõiguslikud juriidilised isikud, nemad ei ole põhiõiguste kandjad. PÕHIÕIGUSTE ADRESSAADID Nüüd räägime sellest ülemisest poolest (joonisel). 1. Mõiste ja sätestus Põhiõiguste adressaat on PÕ kohustatud subjekt. Sätestus on § 14. 2. Riik ja teised avalikõiguslikud juriidilised isikud Riigil pole üheski valdkonnas õigust meelevaldsusele. Avalik võim peab alati arvestama põhiõigustega. Riik ja kõik teised avalikõiguslikud juriidilised isikud (ka TÜ) on seotud põhiõigustega. 3. Eraisikud Eraisik on füüsiline isik ja eraõiguslik juriidiline isik. e.i..a.i..a. Läänitud eraisikud läänima on tuletatud mõiste, millega tähistada riigivõimu üleandmist eraisikule. Läänima tähendab riigivõimu teostamise volitamine üleandmine eraisikule
annaabi.ee 
