See tähendab, et eeskujud ei käitu iga päev alati täiuslikena, vaid nende üldine tegevus või mõni kindel sooritus tõstab nad teiste ees au sisse. Mõnel on oma salajane eeskuju, teine seab aga terve elu eeskuju järgi ning tulemused ei pruugi alati positiivsed olla. Eeskuju võib olla ka mõni artist, kuid kui austajast saab hullunud austaja, kes kõike oma iidoli järgi teeb, rikub see tema karakteri ja isikupära. Pole midagi paha lemmikartisti meelespidamisel, kuid sellega peaks mõõdukuse piiridesse jääma. Mõnikord on eeskujude kasutamine inimeste omavahelises suhtluses pigem probleemiks kui abistavaks aspektiks. Kui perekond tunneb kedagi, kes väga püüdleb ja töötab enda nimel, võidakse ta märkamatult teisele pereliikmele eeskujuks tuua. Alati ei too see häid tulemusi see inimene võib end tunda surutuna, sest mõte, mis ütleb, et ta ei pruugi kunagi sama kõrgele tõusta, aina suureneb ning tekib läbipõlemine või depressioon
et asjadest valesti aru ei saaks ning, et kontrolltöödes rumalaid vigu ei teeks. Tõhus meeldejätmine sõltub suuresti materjali korrastatusest. Ühe meelest korrastatud ei pruugi seda olla teise meelest. Materjal tulebki enda jaoks korda teha, et ise sellest võimalikult hästi aru saada. Teine viis on ümbersõnastamine, kõike saab teiste sõnadega öelda ning tavaliselt jääb inimesele nii asjad paremini meelde. Kindlasti on suur roll teadmiste omandamises meelespidamisel ehk info säilitamisel. See on aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimuvad säilitava informatsiooniga muutused. Info muutub lühemaks ja lihtsamaks, kaovad detailid ja meeles püsib vaid peamine, tekivat mõned lüngad, ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad, informatsioon muutub isikupärasemaks. Abinõusid õppimise efektiivistamiseks on mitmeid. Paremaks meeldejätmiseks teen mina õppimises vahepeal pause, tegelen millegi muuga
situatsioonis, ’mäletan’ vastuseid palju rohkem. Vabal meenutamisel ka aktivatsioon dorsolateraalses prefrontaalkonrteksis (kuna tuleb luua rohkem assotsiatsioone) Mis mõjutab meelespidamist ja unustamist pikaajalises mälus? Repressioon (problemaatiline!) – katse valemälestuste tekitamisega - valemälestus sisendatud psühholoogi poolt Interferents: - praegu see teooria ei rahulda kuna ta ei seleta mis ikkagi õppimisel ja meelespidamisel aset leiab - klassikaline interferentsi uurimise ja seletamise skeem kunstlik, kuna selle kohaselt peaks stiimuli mitmes erinevas komplektis õppima ja seejärel meenutama Kodeerimise spetsiifilisus ja ajendist sõltuv unustamine Tulving: trace-dependent forgetting ja cue-dependent forgetting - mälus olemasolek on määratud samade teguritega mis salvestamine, kättesaadavus on aga olemasoleku ja meenutamise ajendite ühisfunktsioon