kogemustest) ■ tema arvates sarnaneb filosoofia puuga, kus juured on metafüüsika, puu võre füüsika ja puu oksad rakendusteadused ■ Descartese arvates ei ole tarkus paljuteadmises vaid mõistmises (arusaamine) ■ ohud tunnetuse teel (eksimuse allikad): 1) lapsepõlve eksiarvamused 2)mõistuse kiire väsimine 3)sõnade ebatäpsus 4)meelte väheusaldamine (meelepettus- asjad näivad teistsugustena kui nad tegelikult on, kas saab välistada et meie elus on kuri deemon kes tekitab meis aistinguid ilma et üldse mingit välismaailma oleks?, kas saab välistada seda, et meie elu ongi ainult üks suur uni?) ■ ainus meetod kõikidest eksimustest vabaneda on kahelda kõiges (mädased õunad korvis- et mädaseid õuni välja noppida on kõige õigem korv teistpidi kallata ja ükshaaval kõik üle kontrollida)
Missuguseid õppetunde annavad need tarkuse armastajad? Kui neid kuulata, eks või neid siis pidada sarlatanide jõuguks, kes avalikul platsil kõik üksteise võidu hüüavad: ,,Tulge minu juurde, ainult mina ei peta!" Üks väidab, et kehasid ei olegi olemas, on ainult ettekujutus nendest, teine, et pole muud substantsi peale mateeria ega muud jumalat peale maailma. Üks kuulutab, et pole olemas ei pahet ega voorust ja nii moraalne hea kui kuri on meelepettus, teine, et inimesed on hundid ja võivad üksteist südamerahuga õgida. Oo, suured filosoofid! Hoidke need kasulikud õpetused oma sõpradele ja oma lastele! Teile tasutakse siis õige pea, ja meiegi ei peaks kartma, et leiame omade hulgast teie jüngreid. Niisugused ongi siis suurepärased inimesed, kellele nende eluajal jagatakse kaasaegsete lugupidamist ja kellele pärast siitilmast lahkumist on varutud surematus!
tunneks ära või ei oskaks kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. ILLUSIOON: illusioon – evaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses sõltumatud ja omavahel mitte suhelnud tunnistajad võivad olukordi tänu illusioonile ebaadekvaatselt, lausa valesti, kuid heauskselt infot edastada hallutsinatsioon – ilma välise ärritajata tekkinud elamus ehk meelepettus; tavaliselt visuaalselt nähtav pesudohallutsinatsioon – nõrgem mitteverdikaalne tajumus; patisent ei usu et asi reaalselt eksisteerib invariandid – aistingutekogumis peidus olevad ja tajus „väljaarvutamist“ vajavad muutumatud omaduseed (paremini tajutavad aktiivses keskkonnas) apertseptsioon – taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja individuaalsetest omadustest ja kogemustest TAJUPSÜHHOLOOGIA: