Leelo Tungal oli abielus helilooja Raimo Kangroga, neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro. Leelo Tungal alustas romantilise tundelüürikaga. Ta debüteeris 1958 värssidega ajakirjas“Pioneer,” 1965 hakkasid ilmuma tema luuletused “Nooruses” ja “Loomingus.” Tunglavarasemates luulekogudes “Kummaliselt kiivitajad kurtsid”, “Õitsev kuristik” ja “Müüdita”valitsevad isiklikud elamused ja romantilised meeleolupildid. Järgmiste kogudega liigub autorargisema stiili poole. Kogusid “Raamat ja kask” ning “Veni, vidi, vidiit…” iseloomustavadelumõtisklused ja teatav didaktiline hoiak. Tema kogude “Mullaketraja” ja “Tedremäng”peateemaks on inimese side kodu, perekonna ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning emavaatepunktist; väljendus toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile.Alates kogust “Valguse aine” on Tungla lüürika selgelt ajalaululine
(märts 1994 juuli 1995, sept. 1996 kuni tänaseni.), HEA LAPS MTÜ juhatuse esimees alates dets. 1997. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Loomingud Leelo Tungal alustas romantilise tundelüürikaga. Ta debüteeris 1958 värssidega ajakirjas "Pioneer," 1965 hakkasid ilmuma tema luuletused "Nooruses" ja "Loomingus." Tungla varasemates luulekogudes "Kummaliselt kiivitajad kurtsid", "Õitsev kuristik" ja "Müüdita" valitsevad isiklikud elamused ja romantilised meeleolupildid. Järgmiste kogudega liigub autor argisema stiili poole. Kogusid "Raamat ja kask" ning "Veni, vidi, vidiit..." iseloomustavad elumõtisklused ja teatav didaktiline hoiak. Tema kogude "Mullaketraja" ja "Tedremäng" peateemaks on inimese side kodu, perekonna ja rahvaga, nähtud ja mõtestatud naise ning ema vaatepunktist; väljendus toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile. Alates kogust "Valguse aine" on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga "Ei nime sa
· Ridala uudne ja isikupärane laad tuleb ilmsiks juba tema kõige varasemates luuletustes, mis on meeleolult elavamad ja ilmekamad kui tema hilisem looming. · ,,Talvine õhtu" laktooniline, valitud sõnastuses, ilmeka, avatusele osutava graafilise kujutusega loodusluuletus. · Ridala lüürikas on keskne koht rannaloodusel. · ,,Kevade tunne"; ,,Luitel" ,,Sügistalvisel ööl" · Tähtis osa varjunditel. · Mitte ainult impressionistlikud meeleolupildid, vaid annavad edasi ka avarat kõiksustunnet, märgistavad sümbolistliku ,,teise maailma" olemasolu. · ,,Talvises õhtus"; ,,Kevadetundes"; ,,Rahus" viimase on kasutatud eriliselt meeleolukat võrdlust ning palju ja mitmelaadseid epiteete. · Väljendab üksik inimese suhet maailmaga- inimese üksiolekut, eraldustunnet ja soovi seda ületada. · Inimene kuulub oma aega. Ta tajub oma piiratust, igatsusi, lootusi ning jõuab aeg-ajalt ka sisemise vabanemistundeni.
kes oleks teda toetanud, oleks tal sürrealismi voolus olnud menu. Kuna Oks oli omaette nähtus ja üksi, jäi ta laiemale publikule tundmatuks autoriks. Kirjutas novelle ja ka kirjanduskriitikat. On öelnud, et oli väga spontaanne kirjutaja. Tuglas oli lõputu viimistleja, läks peensusteni. Oks oli spontanne. Räägiti, et kui talle kirjutamistuhin peale tuli, võis ta ühe jutiga selle valmis kirjutada, tegemata hiljem märkimsväärseid muudatusi.. Sürreaalne, meeleolupildid hüplevad siia-sinna. Sürrealistlik - põhineb alateadvuslikul infovoolul. Novellide sisu tundub olevat enamasti rõhutatult argine, realistlik, võib-olla isegi naturalistlik.Tegevuspaigaks on küla, enamasti sügisene aastaaeg, vihm, madalad pilved, läbiligunenud külatänavad, viletsad onnid lömitamas sünge looduse keskel. Samas ei ole see naturalism. Võiks öeda, et poeetiline ja eksistentsialistlik. Äärmiselt subjektiivne stiil. Raskesti jälgitav. Inetuse esteetika!
annaabi.ee 
