muljet, mitte reaalset tegelikkust või roman- tismile omast tunnetesügavust, suuri kontraste ja kirgi. Tugevatele intensiivsetele värvidele eelistati pastelseid toone või sillerdavat koloriiti, kujutati peeni nüansse, valguse ja varju mängu. Impressionistlikule maalile viitavad ka sulanduvad värvid, hägused piirjooned, pisut udune üldpilt. Muusikasse jõudis impressionism 19. sajandi lõpus, ikka Prantsusmaal. Ka muusikas sai oluliseks meeleolupildi loomine.Suurt tähelepanu pöörati kõlavärvidele ja peentele nüanssidele. Esikohal ei olnud enam selgepiiriline meloodia, vaid helide kooskõlad ja kõlavärvid (nagu värvilaigud maalikunstis). Ka muusikas tekib sageli justkui pisut udune kõlapilt, kui erinevad helid kokku sulavad. Heliloojad said sageli inspiratsiooni loodusest ja kirjutasid programmilist muusikat. Claude Debussy (1862 1918) oli prantsuse helilooja, impressionismi rajaja ning kõige kuulsam esindaja muusikas
neid sobival juhul jutu sekka ning pälvinud seega etteheiteid mehelt, kes polevat sallinud säärast alpust. Alibiks peetav kõõrutamine teinud talle võõraste ees häbi, endal puudunud tal aga luulemeel täiesti. Vilde mõlemad vanemad olid mõisas omantanud lugemis- ja kirjutamisoskuse, tellisid ajalehti Jannseni "Eesti Postimehest" alates ja soetasid ka raamatuid. Muuga mõisa olustikust ja kitsamalt Vilde perekonna elust maalib kirjanik meile põgusa meeleolupildi: "Kuni 10. eluaastani oli minu kodu Muuga mõisas, kus ma oma õemehe Hermann Landberiga ja tema õega (nende isa oli "junkur") ühes üles kasvasin. Minu ainus õde Auguste-Marie vanem õde suri rinnalapsena (Ida-Marie 12.VI 3.VII 1869) on minust 8 aastat noorem. Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunenud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaanisid, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas
Üks algusetüüp on selline, mis pakub esimeses lõigis olulisima info, millele järgneb teema lahtiarendamine. Sellist avalõiku nimetatakse juhtlõiguks – päevauudistes ja see on avalõigu standardkuju. Pehmed ja eriuudise tüübid pakuvad vabadusi ja lisavõimalusi võrreldes kõvade uudistega. Seega: juhtlõik on avalõik, mis annab lugejale uudise tuuminfo. Teine algusetüüp on sissejuhatus. See koosneb kahest osast. Esimene osa annab lugejale meelitava stseeni, meeleolupildi jne. Selle pikkuseks on 1-2 lõiku ja selle rolliks on tekitada huvi lugejas. Teine osa pakub samuti olulisema info resümeeritud kujul. Ehitatakse samamoodi kui juhtlõik. Esimene pool on huvilugu; teine pool on tuumlõik. Sissejuhatust kasutatakse pehmetes uudistes jne. Sellise alguse kasutamise on sellepärast, et lugeja on tuuminfoga juba kursus, aga ajaleht proovib uudist lugema meelitada. Algusele keskendunud vorm annab lugejale olulisema info ja lubab selle põhjal otsustada, kas
annaabi.ee 
