sest propagandasõnumi konkreetne sisu võib ka tahtlikult vale olla (desinformatsioon) Propaganda mõjus osalevad informatsiooni liigiderineval määral: ratsionaalne informatsioon 10%, fastsinatsioon 60%, vahepealne 30% jaguneb nende kahe näitaja vahel sõltuvalt publiku seadumusest(SEADUMUS-(sättumus) on publiku psüühiline häälestus, mis reguleerib propaganda mõju. Seadumusel on kaht liiki näitajad: 1. Püsivad, mis kujunadavad MEELSUSE 2. Kõikuvad, mis väljenduvad MEELEOLUNA Meelsus on püsiv psüühiline seadumus, mis iseloomustab vastuvõtlikkust propagandale. Kvantiteedi alusel võib eristada kaht meelsuse liiki: 1.individuaalne meelsus, 2. kollektiivne meelsus. Kollektiivne meelsus domineerib ja korrigeerib individuaalsust kaheti: 1.positiivselt, meelekinnitusena (õppejõu arvates jumalateenistused. Ta ei tea veel, et inimene saab oma meelele/hingele ja vaimule tõelise kindluse ja kinnituse alles siis, kui tunda
mikroemotsioone. Ekman koos oma kaastöötajatega tegi kindlaks, et emotsioon hakkab näolihastemuutustes väljenduma vaid mõni mikrosekund pärast sündmust, mis emotsionaalse reaktsiooni esile kutsus. Ekman väidab, et emotsiooni kestus on sekundid. Et emotsioonid kestaksid kauem, peab neid vallandav tegur püsima, toites pidevalt emotiooni, nagu näiteks siis, kui armastatu surm kutsub esile jätkuva leina. Kui tunded kestavad mitmeid tunde, siis esinevad nad summutatud kujul, meeleoluna. Meeleolud kujundavad tundefooni, kuid ei vormi meie käitumist ja taju nii teravalt kui täiejõulised emotsioonid. Kuna ratsionaalselt mõeldes kulub otsuste tegemisele rohkem aega kui emotsionaalselt mõeldes, tuleb esmane reaktsioon südamest, mitte aga mõistusele toetudes. On olemas ka teist laadi emotsionaalne reaktsioon, mis on tunduvalt aeglasem ning millel me peas pikemalt leerelda laseme. Siin me oleme teadlikumad
mida korraldati naabrite küllatuleku, pulmade või eduka saagi puhul, kus enamik aega veedeti süües, tantsides ja lauldes, ning juhud, mil lihtsalt üksinda või mitmekesi tekitati oma igapäevaelus endale meeldiv psüühiline seisund ja kus aega veedeti kas aktiivselt tegutsedes või vaikselt omaette olles või vaheldumisi nii üht kui teist tehes. Oodatud toime psüühikale avaldus eelkõige positiivse meeleoluna; heaolutundena, lõbususena, teravmeelsusena, humoorikusena või lisaks euforiseerinud meeleolule meeldivasisuliste nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonidena ning unenägudena. Psüühilise muutuse sügavus on erinev: ühel juhul säilib kogu toimeaja jooksul kontakt välisilmaga ning kontroll oma tegevuse üle, teisel juhul need puuduvad, kolmandal esinevad ühe toimeaja jooksul mõlemad seisundid.