Negatiivseid aspektid: Laps kergesti läks närvi, kui ta ei saanud soovitud tulemust. Tüdruk ei mänginud nii nagu Leo tahtis ja selline nö sõnakuulmatus ärritas ja kurvastas poissi. Samuti negatiivne aspekt on see, et poiss peale seda konflikti oli solvunud ja ei tahtnud rohkem mängida isegi teiste lastega. Kokkuvõte / analüüs: Niisuguse meeleolulanguse ja ärrituse põhjus võiks olla lapse väsimus või soov saada alati seda, mida ta tahab. Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 30 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kiusaja, kartlik Situatsiooni kirjeldus: Mänguväljakul laps ronis ronimisseinale üles koos teiste lastega. Nad
aeganõudvamaks ja selles võib sagedamini esineda vigu (nagu ülaltoodud näitestki ilmnes). Pingeseisundis viibijal on kergem tajuda lihtsamaid kujundeid ja lühikesi selgeid lauseid, sest stressi korral kahaneb tähelepanu maht ja väheneb meeldejäämise täpsus. Olulisi muutusi teeb läbi ka ajataju. Mida enam tuleb ebameeldivaid sündmusi kogeda, seda pikemana tundub aeg. Psüühilise pinge seisundis võib esineda ka tajuillusioone: pikaajalise stressi toimel tekkiva meeleolulanguse tagajärjel võib tuttav ümbrus hakata paistma imeliku, võõra ja kaugena. Kõik see suurendab veelgi psüühilist pinget ja hirmu. 2.3 Iseenda tunnetus Tajudes helisid, lõhnu, maitset, puudutusi, oma hingamise rütmi ja keha aistinguid, tunned, et oled olemas. Eneseteadvus eristabki sind ümbritsevast maailmast. Tugeva ja pikaajalise stressi korral võib mõnikord tekkida iseäralik oma kehast võõrdumise
· korralagedus tundides - 35,0% · tervisehäired - 28,8% · kooli kehv materiaalne baas - 29,8% · ebamugav koolimööbel - 27,7% · ebasobivad õppemeetodid - 25,9% Mis võib olla koolistressi põhjuseks? Koolipingetel on palju põhjusi. Koolistress on ühelt poolt seotud koolitöö kui üksjagu pingutava vaimse tegevusega, teisalt aga laste vanusega. Algklassilastele on tähtsad suhted eakaaslastega. Kui sõpru on raske leida või kui laps satub kiusamise ohvriks, siis reageerib ta sageli meeleolulanguse, ärevuse või ärrituvusega. Põhikooli aega jääb murdeiga, suurte muutuste periood. Murdeea areng pole paljudel noortel sujuv, pigem heitlik ja noort ennastki segadusse ajav. Energiat on tohutult, selle suunamine aga ei pruugi alati õnnestuda. Kui hinges möllab torm, on vahel väga raske selle kõrvalt tundides paigal istuda ja tähtaegadeks referaate valmis kirjutada. Kuidas aidata lapsel koolistressiga toime tulla? Mida vanem saab omalt poolt teha?
annaabi.ee 
