Kulminatsiooni saavutas Laikmaa selleaegsete tume-süngete, pettumuslike ja rõhuvate elamuste kajastus aga Noorikus. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab Viljapõld viie tuulikuga. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest - Talvemaastik. 1930-ndatel aastatel, mil kunstis olid taas tugevnenud realistlikud tendentsid, hakati selle suuna vanemaidki meistreid kõrgemalt hindama kui vahepealsel ajal. Huvi Laikmaa loomingu vastu oli elavnenud, teda hakati uuesti rohkem tähele panema. See mõjus kindlasti virgutavalt. Nüüd on tema pastellmaalidest saanud klassika, mida kõrgelt hinnatakse.
tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest ning kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab ,,Viljapõld viie tuulikuga". Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". KASUTATUD MATERJALID Aleksander Looring, ,,Ants Laikmaa". 1938 Endel Nirk, ,,Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest". Kunst, Tallinn 1977 http://web.zone.ee/ekunst/laikmaa.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ants_laikmaa.htm http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?
ülesannete juurde". Järgnevad kümmekond aastat kodumaal olid Ants Laikmaa kui küpse kunstniku loomingu kõrgperiood. Ta vormis kunstikeelde oma esimesed Eesti maastikud. Nendes töödes lähtus Laikmaa reisiaastatel väljakujunenud loomingulistest printsiipidest. Käsitluslaadis on endiselt dekoratiivsust ja ekspressiivsust. Kuid kunstniku käekiri on lahtisem, kontuurjoon on kaotanud jäiga pidevuse. Üksteisest läbikumavad toonid loovad mitmevärvilise fooni. Kaasahaarava meeleolukusega näitab Laikmaa Lääne-Eesti looduse lihtsat ja omapärast ilu. Selle kõrval elab edasi ka impressionistlik, hoogne ning skitseeriv laad. See on südamlik ja arhailine lehekülg meie maastikumaalis. Zanrilist vaheldust Laikmaa loomingusse toovad lillemaalid. Nendesse aastatesse kuuluvad ka arvukad meistrikäega loodud portreed. Värvikäsitlus on neid Laikmaa portreedele omaselt impressionistlikult liikuv,