Olles meelevaldne, julgeksin siiski liigitada ,,Mu isamaa..." ka religioosseks hümniks, eriti kui arvestada, et paljud tulid laulupeole kui palverännakule just selle laulu pärast, et kajada ise vastu laulu puudutusele, kuigi asjal oli juures ka poliitiline moment, vastupanu võõrvõimule. Nii nagu kirikus jumalateenistusel soovitakse üksteisele Kristuse rahu, andes kätt (ka juhtumisi kõrvalpinki istuma sattunud võhivõõrale), nii haarati ka ,,Mu isamaa..." ajal kätest kinni ja oldi meeleliigutuses kõik koos. Vaimulik ja ilmalik muusika. Nagu ühest ja samast tellisest võib saada kas profaan- või sakraalehitise müürikivi, võib üks ja sama muusikaline heli või isegi fraas olla kas vaimuliku või ilmaliku muusika teenistuses. Samuti on võimalikud transformatsioonid vaimuliku ja ilmaliku muusika vahel. Näiteks võib rahvalaulust välja areneda koraal ja koraali motiive on omakorda kasutatud kontsertmuusikas - kas kõlavärvidena, tsitaatidena või teose ideestikuna
inimesele antud.(...) Selle tundmuse objekt pole üksikinimesed, pole inimelud ega inimmõtted, mida arvatakse aduvat. Seda, mida vaim siin vormib või kogeb, saab vaevalt pildiks nimetada. Niivõrd kui see kuju omandabki, jääb tulemus ebamääraseks: see on Ahnung tänavatest ja majadest ja väljadest, kõladest ja värvidest, samuti meeltliigutavatest ja meeleliigutuses inimestest.(...) Ajalootundmusest ei saada teadlikuks kui elluäratamisest, vaid kui arusaamisest, mis jääb lähedasse sugulusse muusika mõistmisega, või õigemini maailma mõistmisega muusika kaudu. Elluäratamine teadaandmise viisina eeldab tajumust, mis enam-vähem järjepidevalt saadab lugemist või mõtlemist. Tegelikult piirdub see tundmus, nägemus, kontakt,
pinnale. Lainete kohale kerkides näeb ta poega pisaraid valamas ning tuleb tema juurde: ,,Miks sa nutad, mu laps?" küsib ta. ,,Sa tead ju küll. Palun sind, ema, et sa aitaksid mul kätte maksta. Sa oled jumalanna: mine kõigi jumalate isa Zeusi juurde ja ütle talle, et ta toetaks troojalasi ja annaks võidu nendele. Nii näeksid kreeklased, et kui mina ei võitle, ei ole ka neil võidulootust! Oh palun, ema, võta mind kuulda!" Meeleliigutuses lubab Thetis Achilleuse palve täita; ta lendab jumalate kogunemiskohta püha mäe Olympose tipul ja palub Zeusilt abi kättemaksuks Achilleuse au solvamise ja alanduse eest. Zeus kuulab teda kipras kulmul. Pikale veninud sõda teeb ta murelikuks, nagu see on pannud muretsema ja ajanud omavahel tülli teisedki jumalad. Lõpuks pomiseb ta: ,,Ma ei saa sulle milleski ära öelda, Thetis. Hea küll. Kreeklastel tuleb su poja solvamise eest kallilt maksta." II laul On öö
annaabi.ee 
