Lapsed ei tohtinud omavahel suhelda emakeeles karistati. Tagajärjed: Kirjaoskuse tase hakkas langema. Vallandati suur osa ärkamisaega kandnud koolmeistrid. Vallandati vene keelt mitte oskavad õpetajad. Tõelist Aleksandrikooli ei saadud (avati kogutud rahva raha eest 1888 Põltsamaal venekeelsena). 3) ajakirjandus kultuurile oli venestamine rängaks hoobiks. Enamik seltse jätkas tegevust, kuid senine aatelisus asendus kergete meelelahutustega. Lauluja mänguseltsidesse ilmusid sisulagedad näidendid nt ,,Türgi hobuse muna eht 15rublane kõrvits ehk rumalus teeb kahju" vms. Ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, kuni see 1893.a valitsuse korraldusel lõpetati. 4) Jakob Kõrv venestuse eestvedaja( asustas 1882 a Tallinnas ajalehe ,,Valgus". Ta sundis ka pealekaebustega riigist lahkuma populaarse ajalehe ,,Virulane" toimetaja Jaak Järve, kelle leht oli jäänud rahvuslikele huvidele truuks
Oma eneseleidmist jätkas Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884. Aastal pühitses Otepääl poolsalaja ära oma lipu sini-must-valge. See ajalooline lipp on tänini EÜS-I valduses. 1888. aastal algatas Peterburis elav Jakob Hurt suure rahvaluule ehk vanavara kogumise. Venestusaja oludes oli vanavara kogumine ühtlasi sobilik patriootilise meelsuse avaldamise viis. Tugevenes ja tihenes ka seltsiliikumine. Karskusseltsid tegelesid nii laiahaardelise rahvaharidustöö kui meelelahutustega, teenides sellega kaudselt rahvuslikke eesmärke. Lauri Vahtre "Eesti ajalugu" gümnaasiumile Ilo kirjastus 2004 lk 158-178 Eesti talupoegkonna iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus 19.saj keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Alles äsja mõisaorjusest vabanenud eestlased ei saanud veel eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust
leidus seal ka igasuguseid erinevaid kratte, nende seas kõige omapärasem oli kindlasti lumest tehtud kratt, kes rääkis toredaid lugusid rüütlitest ja printsessidest; Liina, kes oli mõisas töötav tütarlaps, hästi uhke, nips ja pirtsakas jt. Klassikalisele romaanile kohaselt tuleb ka ,,Ussisõnades" esitlemisele terve rida erinevaid tegelastüüpe. Kaduva metsakultuuri kandjad on "oma päevad täitnud kasutute meelelahutustega nii kasvatasid Tambet ja Mall huntide armeed, mida keegi tegelikult ei vajanud, Ülgas jahmerdas hiies ning tõi ohvreid väljamõeldud haldjatele. Inimahvid aretasid täisid ning üritasid pressida end tagasi kõige ürgsemasse minevikku". Kui tige Tambet esindab pimedat klammerdumist "iidsetesse kommetesse", siis külavanem Johannes (kes on oma rännakutel jõudnud isegi paavsti voodist läbi käia) kujutab endast meisterkohanejat
käsuseadusest. Siis pani Tom endale nii-öelda vöö vööle ja hakkas salme pähe tuupima. Sid oli oma osa juba mitu päeva tagasi ära õppinud. Tom koondas kogu oma energia viie salmi päheõppimiseks, ja ta valis need mäejutlusest, sest ta ei leidnud kuskilt lühemaid salme. Poole tunni möödudes oli Tomil oma õppetükist ebamäärane üldine kujutlus, kuid mitte ka rohkem, sest tema vaim rändas inimese kogu avaral mõtteväljal ja käed tegelesid tähelepanu segavate meelelahutustega. Mary 27 võttis ta raamatu, et jälgida õppetüki esitamist, ja Tom püüdis läbi udu teed leida. «Õndsad on ee. .. ee ...» «Vaimust...» «Jah -- vaimust; õndsad on vaimust. . . ee ... ee ...» «Vaesed ...» «Vaesed; õndsad on vaimust vaesed, sest npmad .. . nemad...» «Nende...» «Sest nende. Õndsad on vaimust vaesed, sest nende.. . päralt on taevariik. Õndsad on need, kes kurvad, sest nemad ... nemad ...» «P...» «Sest nemad ... ee ...» «Pe...» «Sest nemad pe..
annaabi.ee 
