4)Ma loen rohkem.. a)Eesti kirjanike teoseid b)välismaa kirjanike teoseid c)kirjanike päritolu ei ole oluline 5)Eelistan lugeda.. a)ajalooliseid teoseid b)põnevikke c)ulmekirjandust/fantastikat d)õuduskirjandust e)memuaristikat f)noortekirjandust i)dokumentaalkirjandust j)midagi muud(kirjuta) ................................ 6)Miks loed raamatuid? a)silmaringi laiendamiseks b)meelelahutamiseks c)õigekirja parandamiseks d)fantaasia/aju arendamiseks f)midagi muud ................................ 7)On sul oma lugejakaart(v.a kool)? a) jah b)ei 8) Raamatuid... a)laenutan b)ostan 9)Mitu raamatut umbes jõuad ühes kuus lugeda? a)mitte ühtegi b)1 c)2-3 f)rohkem veel ...... 10)Oled sa lugenud ühte raamatut mitu korda? a)jah b)ei 11)Kas sa oled rahul kohustusliku kirjandusega? a)jah b)ei(miks?) ..............................................
,,Liivimaa kroonikast", tekkis palju kirikuid ja hakkas levima kirikulaul. Kirmes- on ilmalikud pidustused kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Martin Lutheri uuendused Eestis: *ametisse määrati kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke et usku rahvale lähemale tuua, *Püüti kaasa laulma panna ka kogudust. Linnamuusikute tegevus 16 saj: *Linnamuusikute ja magistraali vahel sõlmiti leping et nad üldse mängida võiksid*saj esimesel poolel olid linnarahva meelelahutamiseks ja häiresignaalide andjaks linnas, *saj teisel poolel poolel oli nende ülesandeks aind märgusignaalide andmine, kuna Tallinna piiramise ajal muutus olukord keeruliseks. Hernhuutlaste usukäsitluse populaarsus: *vennastekoguduslaste lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. 18 saj ilmalik muusika: *selle saj teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga kokku hoopis rohkem kui enne seda
õpetajatele. Üheks suureks plussiks on veel see, et kui kirjandis või tekstis mingi täht või lause sassi läheb on mul võimalik see ka likvideerida ning sellest ei jää koledat ning maha tõmmatud jälge. Samuti saan ma arvuti abil internetis käia ning otsida vajalikku informatsiooni kooli tööde jaoks. Samuti kasutan ma ka taskuarvutit, mis hõlbustab mul teha matemaatilisi tehteid kiiresti ning enam jaolt õigesti. Ma kasutan tehnikat ka ka meelelahutamiseks. Näiteks meeldib mulle televiisorist ning arvutis seriaale ning filme vaadata. Arvutist loen ma ka uudiseid, loen meile, räägin msnis tuttavatega ning külastan erinevaid veebi lehekülgi. Lisaks sellele meeldib mulle ka muuskat kuulata. Tavaliselt kuulan ma muusikat MP3-est, aga samas kuulan ma ka muusikat arvutist ning CD pleierist, mis on ühendatud võimedi ja kõlaritega. Samuti meeldib mulle ka pilte teha, selleks kasutan ma digikaamerat. Tehinikat kasutan ma ka söögi tegemisel
Kokkupandav laud Sissejuhatus: On vaja konstrueerida selline kokkupandav laud, mis võtaks vähem ruumi, oleks mugav kasutamiseks, käiks kiiresti lahti ja samaks oleks odav. Laul on mõeldud kuue inimese kasutamiseks. Laud on selline koht, mille ümber kogunevad inimesed nii probleemilahendamiseks, kui ka meelelahutamiseks. Ta peaks olema piisavalt suur ja mugav. 1 1. Kokupandud asendis laud näeb välja nagu ,,kortspill". Pealmise tasapinna osad on ühendatud omavahel spetsiaalse mehhanismidega. See laud on raataste peal, teda on väga mugav transportida. 2. Laud käib lahti, raatsate abil see on väga lihtne ja ta on valmis kasutamiseks. 2 1. Nii näeb välja laud kokkupadud asendis. Keskel asub töötasapind ja äärtel on
1 Köögi ajalugu Köök on osa ruumist, mida kasutatakse küpsetamiseks ja söögivalmistamiseks. Kaasaegse elamu köök on tavaliselt varustatud pliidi, kraanikausi (külm ja kuum vesi), külmkapi ja köögikappidega. Paljudes majapidamistes on ka nõudepesumasin, mikrolaineahi ja teised elektriseadmed. Kööki võib kasutada ka söögitoana ja meelelahutamiseks. Kuni 18. Sajandini valmistati toitu lahtisel tulel. Alles 18-19 sajandil hakkasid toimuma tehnilised edusammud ja arenes välja köögi arhitektuur. Kui enne toodi vesi väljast, siis nüüd veeti köökidesse veetorud, mis muutsid söögitegemise palju lihtsamaks. Antiikajal olid Vana-Kreekas majad tavaliselt aatrium-tüüpi: toad olid paigutatud ümber hoovi. Köögiks oli avatud siseõu. Rikkamates kodudes oli köök eraldi ruumis, tavaliselt vannitoa kõrval.
teenus. On olemas ka robootika töötuba. Rakvere noortekeskus Rakvere noortekeskuses käivad erinevad vanusegruppid. Kõige rohkem käivad 14-16 aastased noored aga on ka 8-10 aastased noored. Poisse ja tüdrukuid on võrdsed. Rakvere noortekeskuses on uus registreerimissüsteem ja kõik noored, kes panid kirja enda nimi, saavad võita auhinda. See on nagu LOTO. Noortekeskuses on palju võimalusi noorte meelelahutamiseks. Nad saavad mängutoas mängida piljardi või Xboxi. On võimalus saada kodutööde abi konverentsi ruumis. Noortekeskuses korraldatakse ka diskot ja diskol käivad kuni 60 noort. Noortel on võimalus suur spordisaali ning võimla kasutada. Spordisaali Rakvere noortekeskus jagavad Rakvere maadlusklubiga. 13 Noortekeskuses käivad noored, kes on riskigruppis. Päevas käivad 20+ noori, talvel käivad rohkem 40+ noori
annaabi.ee 
