· "Indrek" (Voitinski; 1975) · "Suvi" (Lible; 1976) · "Tants aurukatla ümber" (1987) · "Sügis" (Lible; 1990) · "Vana mees tahab koju" (Toomas Simmo; 1990) · "Õnne 13" (Johannes teleseriaalis 14 hooaega) · "Lepatriinude jõulud" (2001) Filmiarvustusi: ,,Õnne 13" ( Kingsepp Johannese ja Kaljo Kiisa võrdlus ) Kaljo Kiisk ja kingsepp Johannes polnud identsed. Roll oli kogu oma loomulikus tarkuses ja südamlikus meelekindluses pisut lihtsakoelisem kui osatäitja. Kiisk ise oli avaram, kavalam, vastuolulisem, andekam, intelligentsem natuur. ,,Nipernaadi" - Tugevasti omanägemuslik teos, mis tekitas algul kirjandusringkondades ja raamatusõprade seas poleemikatki, sest polnud nagu eriti täpselt Gailiti moodi, kuid mis hiljem kujunes ootamatult laialt tuntud ja armastatud rahvafilmiks, ühtlasi tõestades niihästi kirjandusteose päris-gailitlikku elujõudu kui ka isikupärase reziikaemuse kunstilist lumma.
Meeste puhul prognoosis enese määratud neurootilisus oluliselt nende abielulist kohanemist ja oli vastutav 6% variatsioonide eest DAS-skoorides. Kõrge neurootilisuse tulemusega mehed olid vähem abieluliselt kohanenud. Ülejäänud nelja isikuomaduse grupina lisamine seletas veel 5% varieerumisest abielulise kohanemise skoorides. Lisaks neurootilisusele andsid kolm isikuomadust abielulises kohanemises ainulaadse variatsiooni. Mehed, kes said kõrge tulemuse avatuses, sotsiaalsuses ja meelekindluses, olid abieluliselt paremini kohanenud. Regressioonianalüüsi tulemused, milles uuriti partneri poolt märgitud isiksuse mõju enese märgitud abielulisele kohanemisele: Kõrge neurootilisusega naiste ja meeste panus oma partneri abielulisesse kohanemisesse oli negatiivne. Üksikute isikuomaduste uurimine näitas, et üks neist vastutas ainulaadse variatsiooni eest naiste kohanemises. Abikaasade avatus oli nende naiste abielulise kohanemisega positiivselt seotud.
Andekate laste isiksuse eripära võrreldes nn tavalastega täheldas ka K. Laidra, kes võrdles Eestis 2001. aastal uuritud 2746 õpilase (6., 8., 10. ja 12. klassidest) isiksust sõltuvalt nende Raveni vaimsete võimete testi tule- mustest (Laidra, 2008). Selle uuringu tulemused näitasid, et võimekamatel lastel olid võrreldes tavalastega madalamad skoorid neurootilisuses ja kõr- gemad skoorid avatuses. Ekstravertsuses, sotsiaalsuses ega meelekindluses erinevusi ei leitud. Pisut erinevad olid järeldused eespool viidatud uuringus mõõdetud vanema vanuserühma õpilaste tulemuste (Laidra, Pullmann & Allik, 2007) ja Eesti olümpiaadide lõppvoorudes osalenute tulemuste võrdluse põhjal (Sepp, 2008). Nii 2005. (n = 95) kui ka 2006. aastal (n = 65) matemaatika-, füüsika-, keemia- ja lingvistikaolümpiaadide lõppvoorudes osalenute isik- susetestide tulemused näitasid, et olümpiaadidest osavõtjate (osalejate
annaabi.ee 
