kaootiline. Olemas on kahte laadi teadvuse mudeleid- konkreetne teadvus (mida me näeme ja mis on reaalselt olemas) ning bricolage (kaootiline ja segane mõtteprotsessi spetsiifika, puudub põhjus-tagajärg seos ning võime etteplaneerida). Müüdisisene loogika. LS on kõige keerulisem kultuuriteoreetik. Müüdi uurimiseks kasutab LS binaarseid opositsioone: sakraalne/profaanne; elus/surnud; mees/naine; lubatud/mittelubatud; puhas/mittepuhas; oma/võõras. Meeleiste opositsioonidena märgib ta järgnevaid: toores/keedetud; niiske/kuiv. Mittesemeelelistena kommunikatsioon/mittekommunikatsioon ja mesi/tubakas. eurooplane - "insener" pärismaalane - "brikolöör" teadus müüt globaalsed küsimused konkreetsed inimtegevused kultuur loodus mõiste -- üheselt mõistetavus ning ei märgid -- peab eksisteerima vastuvõtja
olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistatud. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Füsioloogilisest seisukohast on fantaasia varasemate meeleiste kujundite jälgede aktualiseerimine, kusjuures ergastatakse ainult analüsaatori keskosa ning puudub stabiilne kujundi projektsioon vahetusse ümbrusse. Perifeersed aferentsed ja eferentsed närvikanalid on suhteliselt pidurdunud. Selle poolest erinevad kujutlused hallutsinatsioonidest, sest hallukate puhul projitseeritakse kujutlus ümbritsevasse ja seda käsitletakse kui tegelikku. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad teadmised ja
olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistatud. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Füsioloogilisest seisukohast on fantaasia varasemate meeleiste kujundite jälgede aktualiseerimine, kusjuures ergastatakse ainult analüsaatori keskosa ning puudub stabiilne kujundi projektsioon vahetusse ümbrusse. Perifeersed aferentsed ja eferentsed närvikanalid on suhteliselt pidurdunud. Selle poolest erinevad kujutlused hallutsinatsioonidest, sest hallukate puhul projitseeritakse kujutlus ümbritsevasse ja seda käsitletakse kui tegelikku. Fantaasia rakendub eelkõige probleemsituatsioonis, s.o olukorras, kus olemasolevad
annaabi.ee 
