komsoli mehed ning kohalikud vabatahtlikud, kes pooldasid Punaarmeed. Hävituspataljonide kaudu mõrvati palju inimesi, ilma, et neid oleks süüdi mõistetud vms. Paljud eestlased tahtsid kuuluda hävituspataljonidesse sel põhjusel, et nad olid sakslaste vastased. Eestlastele ei antud II maailmasõjas erilisi valikuvõimalusi. Venelased kasutasid julmust eestlaste vastu ja sakslased kasutasid ära eestlaste naiivsust näidates neile, et nad on nende abistajad. Meeleheitlikule vastupanule vaatamata kaotasid eestlased oma iseseisvuse ning sattusid NSVL mõju alla.
Välksõjad 1939 1941 MRP salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks ning avati Saksamaale tee agressiooniks Poolasse ja Nõukogude Liidule lääne suunas. Suurbritannia andis küll Poolale täiendava tagatise, sõlmides 25. augustil sõjalise Liidu lepingu, kuid Saksamaa, kes tundis seljatagust ida pool kindlustatuna, ei tõmbunud tagasi, vaid tungis 1. septembril Poolale kallale. 17. septembril ründas Poolat ka Nõukogude Liit. Vaatamata ägedale ja kohati lausa meeleheitlikule vastupanule, varises kahepoolse rünnaku alla langenud Poola sõjaliselt peagi kokku. 22. septembril tähistasid Wehrmacht ja Punaarmee ühise võiduparaadiga Brest-Litovskis Poola neljandat jagamist. Lääneriigid, kes olid lubanud Poolat toetada, pidasid sõna vaid osaliselt. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia, samuti kaks Briti dominiooni Austraalia ja Uus-Meremaa sõja Saksamaale. Teisele agressorile Nõukogude Liidule sõjakuulutus aga ei laienenud
lajatas. See oli ülevedaja, kes omamoodi päeva rõõmudest osa võttes raketi õhku kõmmutas. See kõmakas ajas Gringoire'il kananaha üle ihu. «Neetud pidu!» hüüdis ta. «Pead sa mul ka kannul olema kõigis paigus! Oh jumal, isegi lehmade ülevedajani jätkub sind!» Siis vaatles ta Seine'i oma jalge ees ja teda haaras hirmus kiusatus: «Ah,» lausus ta, «kui meelsasti hüppaksin vette, kui ta ainult nii külm poleks!» Siis tuli ta meeleheitlikule otsusele. Kui tal võimatu oli pääseda narride paavsti, Jehan Fourbeault' lippude, meiuokste kimpude, ilutulede ning paukude eest, kas siis parem pole julgelt otse peo südamesse tungida ja Greve'i platsile minna. «Vähemalt leian sealt,» mõtles ta, «ühe rõõmutule tukigi, et sooja saada, võin vahest suhugi pista mõne raasukese kolmest suurest suhkrust tehtud kuninglikust vapist, mis rahva jaoks linnapuhvetisse pidi välja pandama.» II. GREVE'I PLATS
annaabi.ee 
