Ära muretse.. Küll läheb paremaks rääkijas tekib tunne, et teda ei mõisteta ja tema tunded pole olulised tekitab tugevaid vaenulikke tundeid ei tohiks ennast pahasti tunda 11. KÜSITLEMINE/ USUTLEMINE Miks, kes, kuidas.... küsimustele vastamine toob sageli kaasa kriitikat või lahendusi, õpitakse sageli sisutuid vastuseid andma, vastuseid vältima, pooltõdesid rääkima või valetama tekitab ärevust või hirmu 12. TEEMA VAHETUS/ SARKASM/ EEMALETÕMBUMINE Räägime parem millestki meeldivamast... vaikimine, rääkijast ärapöördumine õpetab, et eluraskusi tuleb pigem vältida kui lahendada võib tekitada teises in. tunde, et tema probleemid on ebaolulised, tühised või alusetud peatab teise in. soovi teinekord oma tunnetest rääkida 11 1.6.3 Toetav ja aktiivne kuulamine Kuulma kõrvadega midagi vastu võtma, ei sisalda vastutust Kuulama tähelepanuga keskendunud tahteakt, vaja kogu keha, sisaldab kindlaid tehnikaid ja vastutust teise inimese eest. Toetav kuulamine
lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. "Millal see juhts?" · Nõu andmine: teise inimese probleemidele lahenduse andmine. "Kui mina oleksin sinu asemel, ütleksin talle kindlasti ära." 13 · Kõrvalepõikamine: muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. "Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi, Sarah, räägime millestki meeldivamast." · Loogiline argumenteerimine: püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjassesegatud tunded. "Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemakse ära teha." · Rahustamine: püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. "Ära muretse, et hommik on õhtust targem." (Bolton 2007: 33-34). 2.2 Teesulud riskantsed reaktsioonid
protseduure. 2. PSÜHHOLOOGILISE MÕÕTESKAALA LOOMINE Nominaalskaalat tuleb püüda tema piiratuse tõttu vältida nii palju kui võimalik ning üritada luua vähemalt järjestusskaala või veelgi parem - intervallskaala. Näited: 1. Meie kursuse kõige kihvtimad poisid on Ants, Mati, Jaan ja Jüri. (Nominaalskaala) 2. Isikliku meeldivuse alusel järjestan meie kursuse poisid (enam meeldivamast vähem meeldivamani): Jüri, Mati, Ants, Jaan. (Järjestusskaala) © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 91 3. Esitan oma meeldivusparemusjärjestuse graafiliselt: (mööndustega, kuid siiski intervallskaala, kus intervalle nimede vahel mõõdan millimeetrites) Jüri Mati Ants Jaan
annaabi.ee 
