läks, kadusid meeste hääled alati ära, aga Aile lõikas vabalt läbi. Kolmas vaatus oli jälle vaadatavam, toimus mäss ja oli vähemalt põnev järgida. Kolmanda vaatuse muusika meeldis mulle kõige rohkem, seal kasutati palju trumme ja kõik kokku tekitas põneva meeleolu. Neljas vaatus oli igavam ja Madiste hääl jäi jälle täiesti varju. Üldiselt oli selline keskpärane muusika ning ma usun, et Puccinil on kindlasti paremaid oopereid. Kõige rohkem meeldisidki mulle kostüümid esimeses vaatuses, Aile Asszonyi võimas laulmine ning orkestri kokkumäng. Võrdluseks võin öelda, et aasta eest nähtud Verdi „La Traviata“ meeldis mulle palju rohkem, nii muusika, meessolistide kui ka lavadekoratsioonide ja kostüümide pärast, kuid põhikomponent on siiski muusika. „Manon Lescaut“ oli küll vaadatav, aga erilist muljet ta mulle kahjuks küll ei jätnud.
Siiski jäid roomlaste saavutused kirjanduse vallas kreeklastele alla. Vana-Rooma teatris segunes itaalia rahvapärane naljamäng kokku kreeka teatri- kunsti eeskujudega. Kuigi rahvast käis teatris üsna palju, ei küündinud teatri populaarsus sama kõrgele kui Kreekas, kus teater oli rahvale üks tähtsamaid kogu- nemiskohti ning vaatemängud olid pigem õpetlikud. Roomas olid teatrietendused pi- gem lõbusad ja kohati sündsusetu tekstiga. Roomlastele meeldisidki pigem vägi- valdsed lõbustused nagu gladiaatorite võitlused. Kreeklased oskasid juba väga varakult kujutada inimest kunstis täpselt sellisena nagu ta on. Ka roomlased oskasid seda, kuid nad ei osanud nii hästi välja tuua liikumist. Kuna nii kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud. Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues tervikliku maailmapildi.
Esiettekanne toimus 30. detsembril 1877. aastal ja see oli väga menukas. Enne Brahms´i sümfoonia ettekandmist esitleti Vanemuise sümfooniaorkestri uusimaid liikmeid 4 metsasarve. Uute pillidega esitati lühike pala pillide heade kõlaomaduste demonstreerimiseks. Brahms´i sümfoonia kaks esimest osa tundusid mulle veidi pika ja väsitavana. Seevastu kolmas osa oli kiire ja huvitav ning justkui äratas eelmiste osade uinutavast meeleolust. Kõige rohkem meeldisidki mulle selles teoses kaks viimast osa. Kontserdil esitatud mõlemad teosed olid meistelikult ettekantud ning nauditavad. Üldmuljena meeldis mulle siiski rohkem Antonin Dvorak´i Tsellokontsert, mille muutsid meeliköitvaks ning huvitavaks tsellomängja poolt esitatud soolod. Kuigi külastasin sümfooniaorkestri kontserdit esimest korda elus, olid muljed head ning kavatsen ka edasipidi mõnele kontserdile minna. Ei oleks uskunud, et raadiost kuulatuna igavana
kui ka teatrilavastusi. Siiski jäid roomlaste saavutused kirjanduse vallas kreeklastele alla. Vana-Rooma teatris segunes itaalia rahvapärane naljamäng kokku kreeka teatri-kunsti eeskujudega. Kuigi rahvast käis teatris üsna palju, ei küündinud teatri populaarsus sama kõrgele kui Kreekas, kus teater oli rahvale üks tähtsamaid kogunemiskohti ning vaatemängud olid pigem õpetlikud. Roomas olid teatrietendused pigem lõbusad ja kohati sündsusetu tekstiga. Roomlastele meeldisidki pigem vägi-valdsed lõbustused nagu gladiaatorite võitlused. Kreeklased oskasid juba väga varakult kujutada inimest kunstis täpselt sellisena nagu ta on. Ka roomlased oskasid seda, kuid nad ei osanud nii hästi välja tuua liikumist. Kuna nii kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud. Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues tervikliku maailmapildi.
kui ka teatrilavastusi. Siiski jäid roomlaste saavutused kirjanduse vallas kreeklastele alla. Vana-Rooma teatris segunes itaalia rahvapärane naljamäng kokku kreeka teatri-kunsti eeskujudega. Kuigi rahvast käis teatris üsna palju, ei küündinud teatri populaarsus sama kõrgele kui Kreekas, kus teater oli rahvale üks tähtsamaid kogunemiskohti ning vaatemängud olid pigem õpetlikud. Roomas olid teatrietendused pigem lõbusad ja kohati sündsusetu tekstiga. Roomlastele meeldisidki pigem vägi-valdsed lõbustused nagu gladiaatorite võitlused. Kreeklased oskasid juba väga varakult kujutada inimest kunstis täpselt sellisena nagu ta on. Ka roomlased oskasid seda, kuid nad ei osanud nii hästi välja tuua liikumist. Kuna nii kreeklased kui ka roomlased tegid maale tahvlitele, ei ole neid eriti säilinud. Teaduses jätkasid roomlased kreeklaste töid, muutes erinevate filosoofide töid üheks, luues tervikliku maailmapildi.