Valitses 1066-1087 Ambrosius(u.340-397)- üks tähtsamatest kirikuisadest, katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Hieronymus- kirikuisa, tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde, seda hakati nim. Vulgataks Augustinus(354-430), üks tähtsamaid kirikuisasid. Vastandas oma teoses ,,Jumalariigist" Jumalale meelepärase ehk taevase riigi maapealsele riigile. Ibn Mansur-koostas Kairos 12.sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina- tadziki teadlane, sai tuntuks meedikuna. Al-Idrisi- Marokolane, kelle 1154. koostatud maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Rjurik- (u830-879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad. Vladimir- suur vene vürst, kes üritas 980. aasta paiku läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni.
klassifitseeris ta teadusi järgnevalt: 1) kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlik dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu. 2) üheksa välismaist teadust: mehaanika, meditsiin, muusika, alkeemia, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, metafüüsika ja loogika. Tõelised islami teadused olid seotud Koraaniga. Ibn Mansur koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia. Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna, maadeuurijad Ibn Fadlan ja Ibn Battuta andsid panuse geograafia arengusse. AlMasudi, geograaf ja ajaloolane, esitas 10. sajandil oma teose ,,Kullaväljad ja kalliskivid", kus oli väärtuslikku teavet maailma kohta. Marokolase alIdrisi koostatud kaardil oli esmaselt ära märgitud ka Eesti (1154). Koolid ja haridus Kirjaoskus oli vähe levinud ja kooliõpetaja elukutset ei hinnatud. Hariduse aluseks oli Koraan
Kristuse vereks ja lihaks just peestri pühitsuse läbi. Gregorius I Suur (560-604) Esimene paavst kes võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei Jumala teenrite teener. Muhamed (570-632) Meka kaupmees, Allahi prohvet ja tema usu levitaja. al-Horezmi avaldas entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Mansur koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina (Avicenna) Tadziki teadlane, kes sai tuntuks meedikuna maadeuurjana. al-Masudi ajaloolane, avaldas palju väärtusliku teavet Kalifaadi ning ümberkaudsete maade aajloo, geograafia ja etnograafika kohta. al-Idrisi koostas maailmakaardi kus oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Firdausi (940-1020) koostas ja värsitas rahvuseepose ,,Sahneme" Nizami (1141-1209) iraani luuletaja. Mõisted: Ulemaa Islami kirikukogu Sariaat Islamiusu üks kolmest tähtsamaist raamatutest. Misjonärid (lad. k. misso lähetus) Kritluse levitajad.
teadust:mehaanik,meditsiin,muusika,alkeemia,aritmeetika,geomeetria,astronoomia,me tafüüsika ja loogika. · Islami seadused olid kõik seotud Koraaniga.Dokumentide koostamine pidi olema kooskõlas pühakirjaga.Koraani uurijad olid islamimaailmas väga austatud. · Lähis-Idas ja Pärsias koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10-11.sajand · Ibn Mansur koostas Kairos 13.saj araabia keele entsuklopeedia. Taidziki teadlane Ibn Sina sai tuntud meedikuna ja maadeuurijana.Ibn Fadlan,Ibn Battuta andsid suure panuse geograafia arenusse ja ajaloolane al-Masudi esitas oma teoses"Kullaväljad ja kalliskivimaardlad" väärtuslikku teavet Kalifaadi ning ümberkaudsete maade ajaloo,geograafia ja etnograafia kohta . · Maraokolane al-Idrisi koostas maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka eesti. KOOLID JA HARIDUS · Kirjaoskus oli väike,kooliõpetaja elukutset ei hinnatud kõrgelt,hariduse aluseks oli koraan.
(1) 756.aastal. 33. Nimeta koraani 5 tugisammast.(5) *Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit *palvetada viis korda päevas *annetada vaestele *paastuda ramadaani ajal(islami kuukalendri 9.kuul) *teha vägemalt kord elus palverännak Mekasse. 34. Islami usk lõhenes 7.sajandil kolmeks vooluks, nimeta need.(3) Haridziidid,suniitideks ja siiitideks. 35. Kellena sai tuntuks teadlane Ibn Sina?(1) Sai tuntuks meedikuna. 36. Kuidas nimetati islami ülikoole?(1) Medresed. 37. Millist kultuuri peetakse esimeseks slaavlastele kuulnud kultuuriks?(1) Praha kultuuri 38. Millega tegelesid slaavlased lõunapoolsetes ja põhjapoolsetes piirkondades?(2) Lõunapoolsetes tegelesid künnipõllunduse ja karjakasvatusega. Põhjapoolsetes tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 39. Mis aastal tekkis Vana-Vene riik?(1) 882.aastal 40. Mis aastal algas Vana-Vene riigi ristimine?(1) 988.aastal 41
Moseed(pühakojad) , medresed (islmaiusuliste noormeeste koolid),hauakambrid, rajati kaubatänavaid(basaare), karavanide peatuspaiku ka lossid ja paviljonid. Bassaar- idamaine turg. Mis usuline keeld oli aluseks ornamentika laialdisele kasutusele ja levikule islami kunstis? Keeld kujutada Allahhi loodud elusolendeid- inimesi ja loomi. Milline panus oli araabia keelsete õpetlaste panus teaduse arengusse? Ibn Mansur koostas Kairos 13. Saj araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina sai tuntuks meedikuna, maadeuurijaid Ibn Fadlan, Ibn Battuta andsid suure panuse geograafia arengusse. Marokolase al-Idrisi koostatud maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Rohkesti väljapaistvaid töid ilmus õigusteaduse, matemaatika, astronoomia aladel. Kuidas mõjutas islami usk teadust ja haridust? Tõelised islami teadused olid kõik seotud Koraaniga. Grammatika uuris Koraani sõnavara ja lauseehitust, õigusteadus tegeles Koraanis sisalduvate juriidiliste
Islami kunst tähtis koht oli arhidektuuril, kerkisid moseed- pühakojad, medresed- islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid jne. Hooneid ilustati vaid geomeetrilise ja taimornamendiga kuna on keeld kujutada allahi loodud elusolendeid. Indoneesias oli levinud varjuteater. Teadus nn tõelised islami teadused olid kõik seotud koraaniga. Ebn Mansur koostas kairos 13.saj araabia keele entsüklopeedia, Tadziki teadlane Ibn Sina sai tuntuks meedikuna jne. Vana-vene riik Vana-vene riigi teke normannistliku teooria järgi lõid Vana-vene riigi viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel (tegelt on siiani ) ning võimetud riiki rajama. Antinormannid peavad eelnevat legendiks ja arvavad, et vene riigile ja rahvale andis nime idaslaavi hõim, kes elas Dnepri väikes lisajõe Rossi ääres. Riigi tekkeajas langevad nende arvamused kokku, see on aasta 882. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine