Ristmeedia on lugu, mis kulgeb ja areneb üle erinevate meediaplatvormide. Näiteks ühest raamatust saab film, internetis lisanduvad filmile uued, uut sisu pakkuvad maailmad, milleks võivad olla näiteks algse loo baasil loodud arvutimängud või mobiilirakendused. Isiklik kirjavahetus ei ole meedia. 17. Milliseid kogemusi loob ristmeedia? Iga uus osa annab uusi kogemusi nt. Matrix on film triloogia + videomängud. jms Jutustan suurt lugu, mille sees on väiksemad lood. 18. Kuidas meediavormide liitumine meediatarbijat mõjutab? Allikas, meedium, vastuvõtja, mõju 19. Kuidas ristmeediat luuakse ja miks? Too näide! Viiakse audiovisuaalne sisu üle uutele interaktiivsetele meediaplatvormidele – arvutitesse, mobiiltelefonidesse, mängukonsoolidesse, digitelevisiooni, sotsiaalmeediasse. Raamatust tehakse film, mäng, videoblogi, seriaal. (Lotte raamat- lotte etendus) 20. Mis on osaluskultuur ja kuidas see meid positiivselt mõjutab? Too olulisemad märksõnad
Sain ma õigesti aru te ei soovi, et filmi-Anni seostataks raamatu-Anniga? Just. Eelmisel sügisel, veidi enne võtteperioodi algust, kui mulle oli tutvumiseks saadetud võttevalmis, 10. stsenaariumi variant, tegin ettepaneku muuta ära ka filmi peategelase ja ta perekonnaliikmete nimed, katkestada igasugune seos filmi ja Anni- raamatute peategelaste vahel oli see ju nagunii muutunud peaaegu et olematuks. Asi on ju selles, et kino ja televisiooni teismelise jaoks kõige tugevamate meediavormide kaudu loodav Anni-kuvand võib oluliselt mõjutada Anni-raamatute vastuvõttu, nende lugemist, suhtumist peategelasse. Seda mõistagi mitte kohe, vaid paari aasta pärast, ja just nende noorte seas, kes esmalt näevad filmi ja seejärel võivad ette võtta ka Anni-raamatud. Kas nad võtavad filmi-Anni piisavalt omaks, on ta neile piisavalt lähedane ja sümpaatne, et tema nimel ka raamatulugemise vaeva hakata nägema, seda olukorras,
võõrkeelsetes kogumikes või ajakirjades.12 Teemaga seotud artikleid ilmub regulaarselt veel ka akadeemilistes väljaannetes Usuteaduslik Ajakiri, Akadeemia, Tuna, Mäetagused jne. Aktiivselt annavad usu- ja kirikuelus toimuvast ülevaadet mitmed perioodilised väljaanded (Eesti Kirik, loodud 1990) ja internetiportaalid (Meie Kirik, loodud 2007 ja Kirik & Teoloogia aastast 2011, aastatel 2001-2011 ka Kompass), oma arvamusi ja kommentaare on ajakirjanduse ja erinevate meediavormide (sotsiaalvõrgustik) vahendusel avaldanud mitmed eesti teoloogid. Mitmed teemaga seotud religioossed ja kiriklikud sündmused leiavad samuti kajastamist ka peavoolumeedias ja rahvusringhäälingus, pälvides enamasti ka laialdast tähelepanu. Allikate hulk, maht ja iseloom on olenevalt käsitletavast ajaperioodist väga erinev. EELK arengute kohta aastatel 1987-1991 leidub kirjalikke materjale kõige vähem. Selle ajajärgu sündmusi on kajastatud mitmete hilisemal ajal ilmunud artiklite ja