Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanike suhtumist riiki ja nendesse, kes seda juhivad. Meedia kajastamise kiirusest sõltub , kuidas inimesed jõuavad reageerida. Sellest omakorda ,
hüüdmist. Reklaami eelised: 1)Info 2)Ergutab konkurentsi 3)Alandab hindu 4)Maksab kinni massimeedia 5)Ergutab nõudlust Reklaami puudused: 1)Kaupadel kõrge hind 2)Ostetakse kaupu, mida muidu ei sooviks 3)Massimeedia ei pruugi olla objektiivne ja vaba Reklaami strateegiadmine Lööklause, Mõistusele ja loogikale suunatud Tunnetel suunatud: 1)Tuntud inimeste kasu 2)Karjainstinkt 3)Populaarsus Reklaavi avalikustamisel kasutatakse kõiki meediavorme: Trükiajakirjad-ajalehed, raadio, televisioon, kino, kuulutustetahvlid, telefon jne. Ülesanne: Leiame intressisuuruse, 40*650= :100 = 260+ 650=910, 910/12= 80euri. 910/50=18,2 kuud. Sisemajanduse koguprodukt- Kindla perioodi jooksul(tavaliselt aasta) riigis toodetud toodete ja teenuste koguväärtus. SKP=K+I+V+PE K-Kogumajanduspidamite kulutused I-Ettevõtete investeeringud V-valitsuse kulutused PE-puhas eksport(ekspordi ja impordi vahe)
ebaõigluse hindamise õigus. Kohtule saab VÕS kohaselt nõude esitada ainult: Riigi Tarbijakaitseamet ja tarbijate/ettevõtjate huve esindav mittetulundusühing. Sidevahendite abil sõlmitud lepingud. VÕS §d 5262 Seetõttu, et subjektid ei ole füüsilises kontaktis kasutatakse sidevahendeid. Sidevahend peab andma võimaluse nii akseptiks kui ka oferdiks. Distantsmüügi korral kasutatakse eelkõige järgmisi meediavorme: 1 1. Adresseeritud või adresseerimata trükitud materjalid 2. Faks 3. Postimüük kirjalike kataloogide abil 4. Telefonimüük 5. Televisioon 6. Videofon 7. Internetimüük Müügi tõhustamiseks erinevate vahendite kombinatsioone. Distantslepinguks loetakse igasugust kaupade ja