Tallinna Ülikool Daria Alter Eesti keel kui teine keel ja Eesti kultuur 2.kursus MEEDIATEKSTI ANALÜÜS Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus ja ülevaade temaatikast Valisin analüüsitavaks meediatekstiks Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi endise presidendi ja praeguse psühhiaatriaresidendi Kadri Kasaku arvamusloo pealkirjaga „Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“, mis ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes 22. oktoobril. Arvamuslugu on kirjutatud pärast töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski eelnõu avalikuks tulekut ning millega sotsiaalministeerium kavatseb oluliselt piirata alkoholireklaami, lisaks pikemas plaanis ka alkoholi kättesaadavust ja hinda. Arvamuslugu ei ole otseselt vastus Ossinovski paketile, Toon välja kolm põhjust, miks ma konkreetselt selle ülesande raames just Kadri...
sajandi keskpaigani autori seisukohti, kuid massimeedia püüdis kõnetada võimalikult suurt lugejaskonda. 20. sajandi algul hakkas ajalehe positsiooni uudiste ja meelelahutuse edastajana tugevalt kõigutama raadio. Internet muutis meediatarbijate rolli, st nad mitte ainult ei saa teavet hankida, vaid ka seda ise edastada. Ajakirjandus vabadus põhineb sõnavabadusel. Ajakirjanduse üks ülesandeid on avaldada lugusid, mis on avalikkuse huvides, st võivad mõjutada kodanike heaolu. Meediatekst on nii kirjalik tekst kui ka pilt,video,heli. Meediateksti lugedes tuleks kõigepealt kindlaks teha, kes on selle autor. Autori nime põhjal saame otsustada teksti käsitluslaadi üle ja võrrelda seda autori eelnevate töödega. Autor püüab lugejat teksti kaudu millestki veenda, teda mõjutada. Autor esitab teksti alati valikuliselt ja see on seotud autori vaatenurga ehk seisukohaga. Reklaam on üks turunduskommunikatsiooni võte. Sotsiaalmeedia võimaldab igalühel
Samas arvavad Shoemaker ja Reese, et kontentanalüüs ei saa olla vaid kvantitatiivne, sest suurte tekstikoguste taandamine kvantitatiivseteks andmeteks ei suuda pakkuda täielikult pilti tähenduste ja konteksti koodide kohta, kuna tekstid võivad sisaldada palju muid rõhuasetusi kui vaid tühipaljas kordamine (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Newbold on nõus, et kvantitatiivne kontentanalüüs ei suuda tabada konteksti, milles meediatekst tähenduse omandab (Newbold, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Kvalitatiivne kontentanalüüs uurib teksti ja selle tõenäolise publiku tekitatud tähenduse vahelisi suhteid, tuvastades, et meediatekstid on mitmetähenduslikud erinevad lugejad omistavad tekstile erinevaid tähendusi ning üritab välja selgitada, millist tähendust antud tekst tõenäoliselt publikule edastab. Enamasti on kvalitatiivne lähenemine väga keerukas,
mingeid muid seoseid. Kuna meedial on aega vähe, siis esitatakse müüdist vaid killukesi, kuid viisil, mis seob selle killukese vaid ühe konkreetse tõlgendusega. Kriitiline kultuurikeskne vaade. Kriitiline kultuuriteooria eeldab, et ühiskonnas on võetud suund potontseaalselt hälbivate või opositsiooniliste ühiskonnaelementide assimileerimisele ja allutamiele. Stuart Hall pakkus välja meedia diskursuse kodeerimise dekodeerimise mudeli, mille järgi on meediatekst paigutatud tootjate ja vastuvõtjate vahele.Bourdieu oluline küsimus on kuidas toimub institutsioonide kaudu võimusuhete legitimeerimine. Tema jaoks kujutab iga diskussioon endast võtlust, tekst on võitlusväli. Foucault keele mehhanismid, mille kaudu luuakse alluva allutaja suhe. Uurinud vanglaid, psühhiaatriahaiglaid, kus teatud inimeste grupp on märgistatud ebanormaalsete või ühiskonda mittesobivatena.
USA ajakirjanduse mõjul on 90ndatel tulnud Eestisse põhimõte, et olulisimad on tsitaadid ja allikad – nii kaovad žanripiirid. Uudis- ja arvamusloo segunemisel tekib uudisarvamus. Uudise jaoks pole enam vaja sündmust, vaid piisab kommentaaridest. Uudistele on iseloomulik minevikulisus. Arvamuslood üldiselt olevikus. Kuna üldiselt refereeritakse poliitikuid, kasutatakse tulevikku, sest poliitikud ei taha rääkida, mis ta on enne teinud. Juhtkiri on tüüpiline meediatekst, kus esitatakse põhjendatud hoiak mõne avaliku elu tegelase kohta. Juhtkirjade kaudu mõjutatakse avalikkuse mõtteid, sest neis on ajalehtedel õigus esitada üleskutseid, anda vihjeid kas otse või kaudselt. Juhtkirjad on osa sotsiaalsest maailmast. Juhtkiri on kui meedia diskursuse spetsiifiline liik, aga samas kuulub ka suuremasse arvamustekstide kategooriasse. Juhtkirja arvamus on institutsionaalne. Juhtkirja sisu väljendab ajakirja kui
annaabi.ee 
