teha efektiivsemaid strateegilisi otsuseid kommunikatsioonikanalite valikul ning kirjeldada jõujooni ja nende trende erinevate meediatüüpide vahel. Sellise uuringu näol on tegu ainsa uuringuga, mille abil on võimalik erinevaid meediatüüpe - TV, raadio, trükimeedia, internet ja meediakasutusega konkureerivad tegevused - samadel alustel omavahel otseselt võrrelda. Tulemused võimaldavad kõrvutada ühest küljest kokkupuuteid erinevate meediatega, samas ka nende meediate seltsis veedetud ajalist mõõdet. Teleri vaadatavust mõõdetakse Eestis telemõõdikute abil. See tähendab, et üle Eesti on paigaldatud 275 peresse telemõõdikud, mis on videomaki suurused seadmed ja mõõdavad sekundi täpsusega, kas teler mängib ja mis kanalit vaadatakse. Pereliikmete ülesandeks on vajutada mõõdiku puldil olevat endanimelist nuppu, kui ta hakkab telerit vaatama ning kui vaatamise lõpetab
Võrreldes 1980ndatega on kunstis toimunud oluline katkestus nii institutsionaalselt kui ka finantsiliselt. Esile tõuseb uus institutsioon kuraator, kes saabki ainuisikuliselt 1990ndate kunstielu üheks mootoriks ja vahendajaks Läänele. Põlvkonnavahetus kunstis. 1980ndate lääne kunsti tüüpiline strateegia postmodernistlik naer kõige ja kõigi üle , oli 1990ndateks jõudnud Ida- ja Kesk-Euroopasse. Noorem põlvkond kunstnikke identifitseeris end uute meediatega ja uute kunstivormidega (performance, installatsioon). George Soros toetas Ida-ja Kesk-Euroopa kunsti arengut. Vene kunst: Peterburi neoakadeemia koolkond, Moskva kunstnikud, Siberi kunstnikud (Sinininad). Sloveenia kunst: IRWIN ja nende koostöö Moskva kunstnikega. Leedu kunst: Nomeda ja Gediminas Urbonas. 10.Soolisus kunstis. Psühhoanalüütiline teooria ja kunst. Feministlik teooria ja kunst. Modernistlikul perioodil esindas kehalisuse, soolisuse, seksuaalsuse teemale
vahendeid nad sooviksid kasutada suhtlemisel, ei eelistatudki nii väga arvuteid kommunikatsiooni vahendajatena. Vaid elektronpost oli soovitud meediate hulgas. Esikohal firmasiseses suhtluses oli ikka otsene vestlus, firma väliseks kommunikatsiooniks eelistati telefoni. Suurtes firmades, eriti neis, mis seotud arvutitega on olukord veidi teistsugune ja arvuti suhtluse vahendajana on rohkem kasutuses. Miks? Väiksed firmad on rahul tavapäraste meediatega. Pealegi nõuab arvutite toomine igale töökohale suuri lisakulutusi - kulutusi riistvarale ja tarkvarale, hooldusele, parendamisele ja mis vist kõige raskem - töötajate koolitusele. Arvutite osas kipub inimestel olema ikka veel mingi psühholoogiline barjäär ja sellest ülesaamine on raske. Võib oletada, et enne ei hakata otsustavalt kasutama arvuteid suhtluse vahendajatena, kui pole selge, et see on tunduvalt odavam ja parem traditsioonilistest vahenditest.