Ma nõustun nendega, kes peavad Eestis heaks elupaigaks ja kodumaaks. Nende poolt nimetatud ja paljud teisedki põhjused ja asjaolud teevad Eestis elades rõõmu, aga nagu alati, on kõiges heas ka midagi halba. Mis on Eestis halvasti? Kõige suurem probleem on minu kui sündinud-kasvanud tallinlase jaoks suhted rahvusvähemustega, ennekõike venelastega, mis teistes linnades nii selgelt kui pealinnas esile ei tule. Eestlased ja venelased, venelased ja eesti keel, venelased ja Venemaa meediaruum.. Kuidas lähendada meie suurimat vähemust ja jõuda teineteisemõistmiseni, kui ajalooliselt on meie suurimaks vaenlaseks olnud naaber teiselpool Peipsit? Mind kurvastab, et paljude eestlaste jaoks on venelased ,,tiblad" ja vastupidi eestlased fasistid; kurvastab, et juba lasteaias algab ,,sõda" eestlaste ja venelaste vahel. Keegi ei saa kasu vastastikusest vaenust ja eelarvamustest ning sellest, et ~ neljandik Eesti elanikkonnast tunneb ennast põlisrahva vaenlasena.
Ja et selleks polnudki vaja massiivseid pommitamisi, okupeerimisi, kogu maailma meedias kaikuvaid ähvardusi? Ning mis kõige tähtsam: et seda oli võimalik teostada suhteliselt väheste kohalike jõududega, läbimõeldult ja arukalt? Oluline on teadvustada, et fundamentalistide märatsemisest on ka vaeses maailmas huvitatud väga vähesed. Ainus, mis ei tekita vaimustust, on majandusliku ülevõimu taotlus, mingi väljaspoolse jõu soov kontrollida naftamaardlaid ja vallutada meediaruum. Ja siingi peaks nüüd küsima, kust sai "maailma esiterrorist" õieti oma miljonid? Neid ei kogutud ju annetuste kaudu? Ja miks on mõned kindlad rühmitused, nagu kuulus Al Qaida, alati valmis omaks võtma oma osalust ühes või teises jõleduses? Isegi siis, kui seda on juba tunnistanud keegi teine? Kes on õieti need osapooled, kes on huvitatud terrorismivastasest sõjast, selle laienemisest ja jätkumisest? Kelle terrorism? Mitte meie nimel
Järve noortekeskus asub just mitte väga hea ligipääsetavusega. Noortekeskuse kõrval asub vaid rongijaam, bussipeatused jäävad umbes 300 meetri kaugusele. Koolid ja suuremad kaubanduskeskused jäävad paari kilomeetri kaugusele. Hoone ise on väike, ilus ja väga hubane. Noortekeskusel on väike aiaga piiratud õueala, mida saab kasutada erinevate tegevuste läbiviimiseks. 2) Milline on asutuse eripära? Noortekeskuse pärliks on teisel korrusel asuv meediaruum, kus on vahendeid erinevate multimeedia valdkondadega tegelemiseks (film, foto, küljendus/kujundus, audio). Selle kõigega tegelemiseks on väga hea ja moodne tehnika. 3) Milliseid tegevuskeskusi/mängukohti on noortele sisse seatud? Järve noortekeskuses on sisse seatud eraldi nurk playstationi mängimiseks, piljardi laud, lauajalgpalli mängimiseks eraldi nurk, 2 arvutiga arvutinurk, 2 korrus täiesti sisse seatud meediaga tegelemiseks.
annaabi.ee 
