Gramsci oööras tähelepanu majkriisi suutmatusele põhjustada sotsialmis ja töölisklassi eesmärkidele soodsid ideoloogia kriise. Hegemoonia- domineeriva rühma ideede, väärtushinnangute ja juhtimise kokkuleppepõhise omaksvõtmise alluvate rühmade poolt- kehastus. Ta vastandab hegemoonait sundusele. Aoouvad rõühmad võivad domineerivate ideedega leppimise asemel avastada, et valdav hegemoonia on nende ideed omaks võtnud. G.peab hegemooniat intellektuaalide tehtud töö tulemuseks. Meediakultuuri tootjad, levitavad, peetakse intellektualideks, kes tegutsevad institutsioonides hegemoonia kindlustamisega. Nende inst.töö sõltub sellest, kuidas vaimuinimesed neile määratud rolle täidavad. Vt lähemalt lk 242 Hegemoonia on ikkagi üks domineerimise vorme, samas kui sunnivõimu saab ka hegemooniliselt kasutada. Hegemoonia probelemaatika: 245 Gramsci- tema toodud klassil põhinev kultuurianalüüsis riskib mõistet kasutades erinevate ohtudega. Kokkuvõtlikult lk 248
Iseloomulik on ka diskursusest loobumine. Postmodernism rõhutab irratsionaalsust ja intuitsiooni. Teooriate ja loogika asemel pakutakse sageli alateadlikult, vabalt ilmnevaid kujutluspilte ja märke ning nende hetketähendusi. Just need hakkavad asjade üle otsustama nii,et kujutluse ja reaalse eristamine muutub sageli võimatuks. Postmodernismi kunstikultuur. Suurem osa postmodernistlikust kirjandusest on pühendatud viimaste aastakümnete kultuuripraktika, eriti meediakultuuri analüüsile. Kõrvuti üldiste joonte väljatoomisega vaadeldakse ka erinevaid kunstiliike ja –žanreid. On kadumas individuaalne stiil, hääl, identiteet. Imagosid ja varasemaid stiile segatakse nii,et nende kaudu saaks pakkuda individualismi illusiooni (olla lahe, ihaldatud, seksikas, haritud). Sisu pole oluine. Vanad vormid äratatakse ellu (ornament arhitektuuris). Märgid ei viita enam märgitavale, vaid uutele märkidele. Kunstil nagu puuduks iseloomulik arengusuund.
11 Eds. Ansgar & Vera Nünning 2003. Konzepte der Kulturwissenschaften: Theoretishce Grundlagen-Ansätze-Perspektiven. Stuttgart, Weimar: Verlag J.B. Metzler. · Kultuurisemiootika · Kirjandusteadus · Kultuuriantropoloogia · Ajalooline antropoloogia · Uus historitsism, kultuuriline materialism, kultuuriuuringud · Kollektiivse mälu teooriad · Kultuurisotsioloogia · Kultuuripsühholoogia · Kultuuriökoloogia · Kultuuriruumi uuringud ja interkultuuriline kommunikatsioon · Meediakultuuri uuringud Saksa Kulturwissenschaft hõlmab endas tegelikult nii kultuurisotsioloogiat, kultuuriantropoloogiat, kultuurisemiootikat, kui ka kultuuriajalugu. Ajalooline mõõde on alati oluline olnud. Nt: Max Weber (1864-1920), ühendab idealistlikku ja materialistlikku kultuurikäsitlust. Selle heaks näiteks on tema ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904). Ka eestikeelsena nüüd olemas Materialismi vaimus huvitavad teda küsimused võimust, majanduslikest
annaabi.ee 
