halvustav, kõlvatu või varjatud reklaam on keelatud, sest see petab või alavääristab tarbijat või konkurenti. Kvaliteetajakirjandus räägivad ainult eksperdid, keeruline infoedastus, ratsionaalne argumentatsioon, lood ühiskondlikest liikumistest. Tabloid rohkem hääli saab kuuldavaks, lihtne esitlus, emotsionaalne infoesitus, lood õnnetustest. Veebiajakirjandus raadio ja televisioon on audiovisuaalse meedia kanalid. Audiovisuaalne tähendab midagi, mida saab kuulata ja näha. Meediakirjaoskus - tähendab oskust selliseid võtteid näha läbi ja osata informatsiooni tõepärasust hinnata. Uudiste erapooletust saab hinnata küsimuste abil: mis on faktid ja mis on kommentaarid, kellele antakse kommentaariks sõna ja kui pikalt, kas kommentaarides tuleb esile arvamuste paljusus, kas keelekasutus on erapooletu. Reklaamiklippide dekonstrueerimisel võiks lähtuda järgmistest küsimustest: kuidas väljendab reklaam tüüpsüzeed, millist ihaldusväärset emotsiooni pakub probleemi
5. Mida tähendab meediakasvatus? Meediakasvatus on õpetus, mille abil julgustatakse lapsi meediamaailma kriitiliselt hindama. Meedia on vahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse. Samuti on media sisu (lood, fotod, filmid), mis on meediakasvatuse puhul olulisem kui vahendid ise. Kasvatus tähistab aga tööviise ja meetodeid, kuidas kasvatada lapsi koos meediaga. 6. Mis on meediakirjaoskus? *oskus meedias orienteeruda. *meedia kaudu vajalikku teavet leida *meediasõnumit kriitiliselt lugeda, hinnata ja mõista *kasutada meediat oma sõnumi edastamiseks. Meediakirjaoskuse 4 komponenti: Juurdepääs;Analüüs; Hindamine; Sisu loomine, 7. Nimeta vähemalt 7 meediaoskust! 1).oskus kasutada meediat teadmiste omandamiseks 2).eristada ja tõlgendada erinevat media sisu 3).Käsitseda erinevaid meediaseadmeid (tehnika), kasutada meediavahendeid 4).Väljendada end erinevate
informatsiooni ja infoallikate hindamine leitud informatsiooni korrastamine informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks Digitaalne kirjaoskus (digital literacy) võime mõista ja kasutada arvutite edastatud informatsiooni, mis pärineb paljudest allikatest ning on esitatud mitmesuguses vormis. Raamatukogukirjaoskus (library literacy) oskus efektiivselt orienteeruda ja kasutada raamatukogu inforessursse. Meediakirjaoskus (media literacy) oskus kasutada massimeedia allikaid võimalikult täielikult. Lisaks näiteks: computer literacy, internet literacy, hyperliteracy, multimedia literacy Maailmas on koostatud infokirjaoskuse alaseid standardeid. Erinevates riikides ja haridustasemetel on mõnel pool olemas erinevad standardid. Olulisemad USA (koostajaks Association of College and Research Libraries, ACRL), Austraalia (koostajaks Council of
6.3. Lõiming teiste õppeainetega Rahvusvaheline õigus on teiste ainevaldkondadega seotud valdkonnapädevuste kujundamise kaudu. Suhtluspädevus suutlikkus väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, lugeda ja mõista erinevaid tekste; kasutada kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili ning ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt, järgida õigekeelsusnõudeid. Tähtsad on teksti kriitilise analüüsi oskus, meediakirjaoskus, info hankimine ja selle kriitiline hindamine, tööde vormistamine ning autoriõiguse kaitse. Võõrkeeltepädevus teadmised erinevatest kultuuridest ja traditsioonidest, oma kultuuri ja teiste kultuuride erinevuste mõistmine ning lugupidamine teiste keelte ja kultuuride vastu; suhtlemine mitmekultuurilises ühiskonnas; võõrkeeleoskus. Matemaatikapädevus ajaarvamine; ressursside planeerimine (aeg, raha); matemaatiline
annaabi.ee 
