Seda poosi ei kasutatud oskamatuse pärast, vaid see näitas pigem kujutatava tegelase kuuluvust igavikku, vähemtähtsaid inimesi (orje, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini. Objektide vahele paigutati ülevalt alla loetav piltkiri- hieroglüüfid. Perpektiivi ei tuntud. Tähtsamad isikud kujutati lihtsalt suuremana. Üheks tuntumaks (vanemaks) skulptuuriteoseks on Narmeri palett(reljeeftahvel, vanus ~5000 a.). Paljude Mastabade seinamaalidel kujutati loodusvaateid. (medumi haned) Fantastilises olendist sfinksist (inimpea, lõvi keha, kotka küünised)leidub palju ümarskulptuure. Kuulsaim neist on Sfinks Giza väljadel. Egiptuse kunst püsis kaua aega reeglipärasena ja rangena, muutus tuli vaarao Ehnatoni valitsemisajal. Seniste mitme jumala austamise asemel pidi nüüd uskuma ühte Atonisse (päikeseketas). Figuure kujutati loomupärasemalt, kadus üldistatud geomeetriline vorm.
püramiidid Giza lähedal) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus. Nagu juba öeldud, Snofru oli esimene vaarao, kes tahtis endale rajada mitte 7 astmelise, vaid tõelise püramiidi. Kuid Medumi lähedal (Sakkarast ja Dahsurist lõuna poole) alanud ehitus ei jõudnud lõpule, sest Snofru viis oma residentsi põhja poole. Sakkarast põhja pool, Dahsuris, laskis ta püstitada teise püramiidi. Üheksakümne seitsme meetri kõrguse, murrukohaga kantidel. Snofru järeltulijad, IV dünastia vaarao Cheops ehitas endale püramiidi Giza lähedale, Dzedefra/Dadefra/Dedfre (valitses Cheopsi ja Chefreni vahel) Abu Roashi (Gizast põhja poole), ent Chefren ja Mykerinos taas Giza lähedale. V
Vana Riigi ajast on säilinud ka mõned lihtinimeste kujud: kirjutajate kujud, ametnike kujud. Kirjutajaid on kujutatud omapärases poosis, rätsepistmes, oma töö ülesannet täitmas. Lihtinimeste kujusid ei ole üldistatud ja ilustatud. Kujutava kunsti alla käib ka seinamaal, esimesed seinamaalid olid bastabades. Egiptuse seinamaalidel oli enamasti kujutatud loodust. Lahingu seinamaale oli kujutatud alates Uuest Riigist. Eriti tuntud on Medumi mastabade hauakambrist leitud seinamaalid, mis olid tehtud ehk 8. saj. eKr. seinamaalidel on kujutatud ka jahiteemasid. Egiptuse kunstis kujutati inimeste tähtsust nende suurusega. Seinamaalid ja reljeefid olid sageli saadetud heroglüüf kirjaga, mis selgitasid pildil toimuvad. Kirjad võisid võtta kuni 1/4 pildist. Seinamaali ja seinal asuvat reljeefi võib nimetada ka PINNAKUNSTIKS. Keskmise Riigi aeg 2. at. algus on kunsti poolest vaene. Sel ajal kujunes välja egiptuse keel,
parukad ja mõnikord isegi kaarikud (vankrid?). Püramiididest ma hakkan jutustama detailsemalt hiljem. Õigupoolest pole püramiid midagi muud kui hiiglaslik kivikalme, kuhu pole kuhjatud mitte kive või kaljutükke, vaid tohutu suuri graniitplokke. Tihti ei ole hauakamber midagi enamat tühjast võlvlaega ruumist, millesse viiv kitsas käik pärast kuninglikku matust hoolikalt suleti. Snofru oli esimene vaarao, kes 3.dünastia lõpul tahtis endale rajada tõelise püramiidi. Kuid Medumi lähedal alanud ehitus ei jõudnud lõpule, sest Snofru viis oma residentsi põhja poole. Sakkarast põhja pool laskis ta püstitada teise püramiidi. Üheksakümne seitsme meetri kõrguse, murrukohaga kantidel. Snofru järeletulijad Cheops/Hufu (147 meetrit) ja Chephren ehitasid endale püramiidid Giza lähedale. Praegu on kogu Egiptuses 69 suuremat püramiidi. Paljud püramiidid, millele vanades tekstides viidatakse, on kas täiesti kadunud või tundmatuseni muutunud.
annaabi.ee 
